Ülesanne 2: Personaalne õpikeskkond

Ülesanne 2: Personaalne õpikeskkond

Mis on minu jaoks personaalne õpikeskkond?

Minu jaoks personaalne õpikeskkond, on kõik see, mis aitab ühel konkreetsel isikul elujooksul teadmisi, oskusi, vilumusi omandada. Personaalne õpikeskkond aitab tuua kokku kõik vahendid, mida kasutame õppimiseks ja teadmiste saamiseks oma igapäevaelus ning  lõimida omavahel ümbruskonnast ning haridusasutustest saadavaid teadmisi. (Henri, F., Charlier, B. & Limpens, F. 2008)

Tänapäeval on väga palju erineva õppimisstiiliga inimesi. Igal inimesel on erinevad talle kättesaadavad vahendid õpikeskkonna loomiseks, seega üheks potentsiaalse personaalse õpikeskkonna põhimõtteks võiks olla erinevate õppimisvahendite kättesaadavus konkreetsel ajavahemikul  konkreetsele inimesele (Fiedler & Väljataga, 2011).

Personaalsel õpikeskkonnal võib olla mitu otstarvet. Esiteks on see inimese õppimist, enesearengut ja enesetäiendamist reflekteeriv keskkond, mis on kasulik enne kõike selle loojale, aidates süstematiseerida teadmistepagasit, teiseks – personaalne õpikeskkond võib olla omamoodi portfoolioks, mida inimene on loonud mõttega tutvustada oma kogemust nt. tööandjale. (Attwell, 2007)

Eesti vanasõna ütleb: “Inimene õpib nii kaua kui elab”. Sellest elukestva õppe põhimõttest aetuna näen ma ka personaalse õpikeskkonna kujundamise / täiendamise põhimõte.

Minu arvates ei tohiks personaalsele õpikeskkonnale seada rangeid piire, see peaks olema paindlik selleks, et vastata konkreetse inimese vajadustele, õppimisstiilile, tehnoloogilistele uuendustele jms, arenev/ täienev, et täita oma eesmärke, samas aga personaalse õpikeskkonna haldamine peaks saama inimese vilumuseks, kuna siis on sellest tõesti kasu.

Oma elu jooksul olen üritanud kasutada erinevaid mooduseid oma õpingute ja kogemuse peegeldamiseks, enamasti  teenuste Blogger, Weebly, WordPress, Moodle kaudu. Kuid alati on olnud midagi puudu. Loengu materjal oli esitatud, konspektid ja ülesanded ka. Kuid selline personaalse keskkonna jaoks vajalik asi , nagu elav suhtlus oma kaasõppijatega oli alati puudu.

Miks see vajalik on? Järgides tänapäeval populaarsust koguvale “ümberpööratud klassiruum” põhimõtele inimene õpib kõige paremini siis, kui ta peab teistele asja õpetama. Seega kogu vastutus teadmiste omandamise, nende analüüsimise ja süstematiseerimise üle lasub õpija õlgadele, õpetaja jääb teejuhi rolli, kelle peamiseks ülesandeks on näidata suunda  teadmiste otsimiseks ning anda vahendeid, mis aitaksid saadud teadmisi paremini süstematiseerida, analüüsida ning luua võimalusi teadmise aktiivseks kasutamiseks ja kinnistamiseks.  (Bormann, 2014)

Minu personaalne õpikeskkond magistriõpingute raames

Magistriõpingute raames kasutan oma personaalse õpikeskkonna jaoks WordPress.com platvormil loodud ajaveebi, põhiliselt selleks, et postitada sinna oma valminud ülesanded, huvitavad lingid ja viited loengumaterjalidele. EduFeedri, Facebooki rühma lehe ning GoogleApps kaudu suhtlen oma kursusekaaslaste ning õppejõududega. Enda märkmete tegemiseks, konspekteerimiseks, huvitavate tsitaatide salvestamiseks kasutan hetkel Evernote.com rakendust, mis on küllaltki mugav ja paindlik.

Võrreldes varasema kogemusega  oma tööd puudutavatel enesetäienduskursustel   Moodle  kaudu, on minu personaalne õpikeskkond rikastanud kahe meeldiva lisa võrra, milleks on EduFeedr ning Evernote. Samas on hetkel kahju, et pole kasutatud vebinaaride võimalust.

Arvan, et hetkel on minu magistriõpinguid puudutav personaalne õpikeskkond alles kujunemas, kindlasti tuleb sinna ajajooksul täiendusi. Minu jaoks probleemiks on pigem see, kuidas hiljem lõimida magistriõpingute ajal loodud rakukest terviklikku orgamismi, mille nimeks on “Minu personaalne õpikeskkond”.

Visualiseering 

Mõeldes sellele, kuidas ma näitlikustaksin oma personaalset õpikeskkonda magistriõppes õppides, tuli mul läbi proovida üsna mitu erinevat kuju, kuna kunstnikuks pole ma sündinud.

Tahtsin luua mingit süsteemi, mis näitaks ja tooks esile seoseid ja järjepidevust, kuid kahjuks tuleb tõdeda, et ilmselt mingid süsteemid, mis on mesilaste kärjekandudest kaugemal minu “mesilase” pähe ei mahu.

Samas  on see looduse enda poolt loodud süsteem. Kõik asjad on kenasti kättesaadavad, igal rakukesel on oma kindlad eesmärgid, sisu ja ülesanded. Rakukeste kogum moodustab tervikut, milleks on personaalne õpikeskkond. Samas selles süsteemis kõik rakukesed täiendavad üksteist  ja on võrdväärsed. Osad rakukesed on iseseisvad, osadesse panustavad usinasti kaasõppijad. Kindlasti ei peegelda see joonis kõiki asju millega ma puutun kokku magistriõpingute ajal, kuid annab ülevaadet minu peas toimuvast.

LMS puhul tuli meil juba kohtuda mitte ainult Moodle’iga nagu inglise keele ning haridustehnoloogilise nõustamise loengutes, vaid ka teiste LMS’ idega nagu näiteks kursusel “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” raames tutvustatud Schoology, Eliademyga, E-didaktikumiga õppedisaini aluste kursusel.  Ühelt poolt on see kindlasti huvitav, kuna pakub võimalust tutvuda erinevate LMS võimalustega olles tudengi rollis, kuid teiselt poolt loob peas teatud kaose ning tõstatab küsimust kas poleks loogilisem kasutada üht süsteemi, et muuta kas või pisut ka tudengi elu lihtsamaks.

Ajaveebidest rääkides, WordPress annab rohkem võimalusi kui mõni teine ajaveebide/kodulehtede teenus, kuid see, et ta on avalik teistele õppijatele teeb seda natuke ebamugavaks, sest kindlasti igal ühel meist on midagi sellist, mille üle sa tahaksid mõtelda iseseisvalt.

Ajaveebide pealesurumise mõte õppejõudude poolt on loogiline avatud  ja lõimitud õpikeskkonna vaatevinklist, kuid eeldab palju tööd kui inimene pole harjunud igapäevaselt, -nädalaselt sellele oma aega kulutama.

Mis puudutab lemmikäppe mida ma kasutan, siis kahjuks ei mahtunud nad kõik minu skeemile, valisin Mindomo mõistekaartide rakenduse, kuna see aitab saadud teadmisi süstematiseerida ja pisut analüüsida, samas soovi korral on ta jagatav ka teiste inimestega. Sellised asjad nagu Padlet, VideoScribe jms jäid mainimata, kuigi ka nendel on oma koht minu personaalses õpikeskkonnas.

Pilveteenuse kasutamine on hädavajalik, sest olen väga aktiivse eluviisiga inimene. Palju liikudes on minu jaoks oluline, et kogu materjal oleks alati minuga kaasas olgu siis lauaarvutis, tahvelarvutis, telefonis, vaatamata sellele, kus ma parasjagu viibin.

Online-suhtlusvahendid on vajalikud üksteisega suhtlemiseks  ning oma kursusekaaslastega sammu pidamiseks. Samas Facebook’is ning Twitteris on palju huvitavat, mida saab jälgida ja uurida.

See, mil määral saab õppejõud kontrollida personaalset õpikeskkonda sõltub ennekõike õppejõu eesmärgist ning vajadusest. Kui  tudengite personaalne õpikeskkond on üheks õpiväljundiks, siis miks ka mitte, kuid sel juhul õppejõu kontroll peaks olema ülimalt delikaatne ning konkreetse õppuri isikupära arvestav.

Kui personaalne õpikeskkond pole seatud õpiväljundiks, siis õppejõud võib vahest uudistada ja muljeid jagada, kuid kontrollida kindlasti mitte, sest vastasel juhul kaob personaalsuse mõte. Personaalse õpikeskkonna idee on selles, et õpilane ise valib  mil määral, mida ning milliste vahendite abil ta oma õpikeskkonnas kujundab.

Ülalmainitud  tähendab seda, et õpilane peaks ise planeerima, kontrollima, parendama ja teostama oma õpikeskkonnas järjepidevat Demingi ratta tegevust.

Enda magistriõpingute personaalset õpikeskkonda silmas pidades olen andnud Demingi rattale  (The Deming Institute, 2015) järgmist tähendust.

Demingi ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel:

•Planeeri (Plan) – Kujunda oma personaalne õpikeskkond kasutades neid vahendeid, mis sul parasjagu käepärast on ning nendest, mis on sulle tehnoloogilises mõttes mugavad.

•Teosta (Do) – Järjepidevalt kujunda oma personaalset õpikeskkonda, tuues sisse oma mõtted, küsimused, probleemid, tähelepanekud, loengute materjalid ning soovitatava kirjanduse loetelu

•Kontrolli/uuri (Check) – Kontrolli kas kõik eesmärgid, mida sa endale seadsid personaalse õpikeskkonna kujundamisel on täidetud; kas sinu õpikeskkond vastab sinu vajadustele õppijana; kas kõik õpiväljundid, mida sa pidid saavutama on saavutatud?

•Korrigeeri (Act) – analüüside põhjal parenda personaalse õpikeskkonna mugavamaks  ning sinu vajadustele ja eesmärkidele vastavamaks. Leia oma personaalse õpikeskkonna arengu uued suunad.

Kasutatud allikad:

1. Attwell, G. (2007). Personal learning environments – the future of elearning. eLearning Papers.
2. Henri, F., Charlier, B. & Limpens, F. (2008). Understanding PLE as an essential component of the learning process. In Proceedings of World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications 2008 (pp. 3766-3770). Chesapeake, VA: AACE.
3. Fiedler, S.H.D. & Väljataga, T. (2013). Personal Learning Environments: A conceptual landscape revisited. eLearning Papers, 35, 1-16
4. Bormann, J, (2014) Affordances of flipped learning and ICT’s effects on student engagement and achievement. Graduate Review.  University of Northen Iowa, USA.
5. Theory and teaching. The PDSA cycle. (2015) The Deming Institute

Haridustehnoloogilise taristu seminari esimene kodutöö

Töötades koolis õpetajana sain aru kahest asjast, esiteks – tehnoloogia areng toimub väga kiiresti ja seoses sellega muutumas on ka traditsiooniline õppekäsitlus, teiseks –paljudele kolleegidele tundub tehnoloogia kasutamine tunnis võõra ja ebaloogilisena.

Lähtuvalt sellest olengi enda jaoks sõnastanud haridustehnoloogi rolli järgmiselt: aidata kolleege IKT vahendite rakendamisel igapäeva õppetöösse, suunata ja nõustada kolleege  sobivate IKT vahendite valimisel ning kasutamisel .

Koostades oma haridustehnoloogilist töökava koolis selleks õppeaastaks, mõtlesin kuidas oleks otstarbekam kolleegidele tuge pakkuda. Mulle sobisid kaks varianti: individuaalne nõustamine ning nõustamine väikestes rühmades. Sellest lähtuvalt planeerisin oma tööd meie koolis olemasolevate ainesektsioonide lõikes. Igale ainesektsioonile esialgu planeerisin ühe kuu, mille jooksul külastan valitud ainesektsiooni kuuluvate õpetajate tunde eesmärgiga kaardistada õpetajate endi digipädevusi ning tutvuda nende õpetamisstiiliga selleks, et pakkuda neile sobivaid  ja tõhusaid IKT vahendeid. Seejärel, lähtuvalt kaardistamise tulemustest, viin läbi koolituse mitme seminari näol, mille jooksul tutvustan kolleegidele valitud rakendusi ja õpetan nendega tööd tegema. Koolituse lõppedes, külastan jälle tunde selleks, et vaadata kuidas õpetaja oma uute teadmistega toime tuleb, kas vajab abi ja edasist nõustamist, kas üldse kasutab omandatud materjali või mitte.

Enda suurimaks edu-elamuseks oma töös seoses haridustehnoloogia ja taristuga hetkel pean seda, et koolis on aru saadud et haridustehnoloog on vajalik ning lähtuvalt sellest on loodud ka ametikoht. Seoses taristuga, hetkel veel ei oskagi tuua suuri edu-elamusi, kuid kindlasti rõõmustab mind kui kolleegid, peale nõustamist mingit vahendit kasutama hakkavad, nii toimus näiteks eelmisel aastal, kui tutvustasin oma kolleegidele e-raamatu tegemise võimalust Storyjumper.com veebilehel ning ja Sparkol Videoscribe võimalusi.

Enda suurimaks väljakutseks HT rollis oma koolis on see, et minu töö muutuks kooli igapäevase õppetöö lahutamatuks osaks ning et need õpetajad, kes hetkel veel kardavad IKT kasutamist oma tundides, muudaksid oma meelt ja leiaksid, et tegelikult eesmärgipärane ja väljundile orienteeritud IKT kasutamine tunnis on huvitav, kerge ja tõstab ka õpilaste õpimotivatsiooni. Mis puudutab aga taristu valdkonda, siis lähtuvalt meie kooli omapärast – keelekümblusest, tahaks et koolil oleks piisavalt ressurssi selleks, et IKT vahendite abil ( tahvlid ja VOSK) saaks korraldada tõhusat aktiivõpet.

Ülesanne I: Õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Ülesanne I: Õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Minu kogemus erinevate õpikeskkondade kasutamisel on olnud üsnagi tagasihoidlik. Töötades koolis õpetajana olen kasutanud internetipõhise õppeinfosüsteemina pikka aega e-kooli.

Tegemist on „kolmandate“ isikute poolt kontrollitava süsteemiga, mis on loodud eesmärgiga hõlbustada peamiselt õpetaja tööd. Selliseid eraldiseisvaid keskkondi iseloomustab minimaalne või olematu koostalitusvõime teiste süsteemidega. Nii õpetaja kui ka õppija tegevused jäävad antud keskkonna piiresse, kus tihtipeale puudub ligipääs ka samas keskkonnas olevate teiste ainetega seotud tegevustele. (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Oma õpetajana töötamise ajal olen ise tulnud selle peale, et  õppe toeks võiks kasutada ajaveebi või koguni oma ainele pühendatud lehte. Kasutasin ajaveebide ja kodulehtede jaoks selliseid teenuseid nagu Blogspot, WordPress ning Weebly.  Nende süsteemide plussiks on see, et selle väljanägemise ja struktuuri ajaveebi-või kodulehe autor võib kujundada endale ning oma eesmärkidele sobivaks.

Põhimõtteliselt ajaveeb on  teatud kuupäevadel esitatud logi toimik, mis on esitatud kronoloogilises järjekorras. Ajaveebi pidamine tähendab pidevat uute sissekannete tegemist ja kirjutamist. Kõik sissekanded võivad olla jaotatud erinevate kategooriate alla. Ajaveeb iseenesest pole sotsiaalne vahend ega koostöö vahend, pigem individuaalne ning personaalne. Tihtipeale ajaveebi peab üleval üks inimene. Ajaveebid ei toeta diskussiooni, kuigi annavad lugejatele võimaluse sissekannete kommenteerimiseks. Kõik ülalmainitud tähendab seda, et ajaveebid on pigem ettenähtud iseseisvaks ja individuaalseks enesetutvustamiseks veebis. (Dalsgaard, C. 2006)

Eelmisel aastal esimest korda oma elus puutusin kokku sellise LMS näitega, nagu Moodle. Sellega puutusin kokku õppides mitmel HITSA kursusel.

Mulle meeldis Moodle puhul see, et ta on väga mitmekesine ning selles on üsna erinevaid vahendeid. See toetab nii õpetajat, kui ka õpilast pakkudes mõlemale suhtlemisvõimalust foorumites ning ülesannete kommenteerimisel. Minu arvates Moodle toetab samuti pigem individuaalset õppimist veebis, õpetajate kujundatud konkreetse kursuse tarbeks õpikeskkonnas. Moodle kaudu õppides leidsin, et ka selles keskkonnas on raske tagada õppijate koostööd teatud ülesannete täitmisel ning selleks on üsna mitu põhjust.

Esimesel loengul tutvustatud keskkondadest valisin katsetamiseks Schoology keskkonda, lihtsalt sellepärast, et ta nime järgi tundus rohkem kooliga seotud.

Esmapilgul meenutab see keskkond oma ehituselt ja võimalustelt Moodle’it, mis on noortepärasemaks muudetud. Jõudsin testida, seda õpetaja rolli alt, luues oma õpetatavate ainete kursuseid. Proovisin materjalide ja kodutööde lisamist, küsimustike loomist ning tööd kalendriga. Natukene jõudsin oma õpilaste kõrvalt testida  ka õpilase konto võimalusi. Hetkel ei tahaks anda põhjaliku hinnangut, kuna olen veel alles testimise  protsessi sees, ning kõiki peensusteni ja detailideni pole veel jõudnud. Tahaks proovida seda, kuivõrd õpilased on võimelised selles keskkonnas omavahel suhtlema ning koostööd tegema.

Esmane mulje on meeldiv ning isuäratav, tuli esmase testimise tulemusena mõte pakkuda oma kooli  gümnaasiumi astme valikainete õpetajatele Schoology õpikeskkonna kasutamise võimalust.

Minu arvates tänapäeval õpikeskkonnad mängivad olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel ning selles ma olen nõus artikli „Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega“ autoritega, kes kirjutavad:

Õpikeskkond, mis muutub mitmeid kordi õppijate haridustee jooksul (lasteaed, põhikool, keskkool, ülikool), peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetama õppija arengut. Eduka õppimise aluseks on õppijate ootuste ja õpikeskkonna tajumise võimalikult suur ühtivus. Seetõttu on oluline kaasata õppijaid oma õpikeskkonna loomisse, et kujundada see võimalikult sarnaseks õppijate endi ootustele (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Kasutatud kirjandus:

1. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF]
2. Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]