Ülesanne I: Õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Ülesanne I: Õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Minu kogemus erinevate õpikeskkondade kasutamisel on olnud üsnagi tagasihoidlik. Töötades koolis õpetajana olen kasutanud internetipõhise õppeinfosüsteemina pikka aega e-kooli.

Tegemist on „kolmandate“ isikute poolt kontrollitava süsteemiga, mis on loodud eesmärgiga hõlbustada peamiselt õpetaja tööd. Selliseid eraldiseisvaid keskkondi iseloomustab minimaalne või olematu koostalitusvõime teiste süsteemidega. Nii õpetaja kui ka õppija tegevused jäävad antud keskkonna piiresse, kus tihtipeale puudub ligipääs ka samas keskkonnas olevate teiste ainetega seotud tegevustele. (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Oma õpetajana töötamise ajal olen ise tulnud selle peale, et  õppe toeks võiks kasutada ajaveebi või koguni oma ainele pühendatud lehte. Kasutasin ajaveebide ja kodulehtede jaoks selliseid teenuseid nagu Blogspot, WordPress ning Weebly.  Nende süsteemide plussiks on see, et selle väljanägemise ja struktuuri ajaveebi-või kodulehe autor võib kujundada endale ning oma eesmärkidele sobivaks.

Põhimõtteliselt ajaveeb on  teatud kuupäevadel esitatud logi toimik, mis on esitatud kronoloogilises järjekorras. Ajaveebi pidamine tähendab pidevat uute sissekannete tegemist ja kirjutamist. Kõik sissekanded võivad olla jaotatud erinevate kategooriate alla. Ajaveeb iseenesest pole sotsiaalne vahend ega koostöö vahend, pigem individuaalne ning personaalne. Tihtipeale ajaveebi peab üleval üks inimene. Ajaveebid ei toeta diskussiooni, kuigi annavad lugejatele võimaluse sissekannete kommenteerimiseks. Kõik ülalmainitud tähendab seda, et ajaveebid on pigem ettenähtud iseseisvaks ja individuaalseks enesetutvustamiseks veebis. (Dalsgaard, C. 2006)

Eelmisel aastal esimest korda oma elus puutusin kokku sellise LMS näitega, nagu Moodle. Sellega puutusin kokku õppides mitmel HITSA kursusel.

Mulle meeldis Moodle puhul see, et ta on väga mitmekesine ning selles on üsna erinevaid vahendeid. See toetab nii õpetajat, kui ka õpilast pakkudes mõlemale suhtlemisvõimalust foorumites ning ülesannete kommenteerimisel. Minu arvates Moodle toetab samuti pigem individuaalset õppimist veebis, õpetajate kujundatud konkreetse kursuse tarbeks õpikeskkonnas. Moodle kaudu õppides leidsin, et ka selles keskkonnas on raske tagada õppijate koostööd teatud ülesannete täitmisel ning selleks on üsna mitu põhjust.

Esimesel loengul tutvustatud keskkondadest valisin katsetamiseks Schoology keskkonda, lihtsalt sellepärast, et ta nime järgi tundus rohkem kooliga seotud.

Esmapilgul meenutab see keskkond oma ehituselt ja võimalustelt Moodle’it, mis on noortepärasemaks muudetud. Jõudsin testida, seda õpetaja rolli alt, luues oma õpetatavate ainete kursuseid. Proovisin materjalide ja kodutööde lisamist, küsimustike loomist ning tööd kalendriga. Natukene jõudsin oma õpilaste kõrvalt testida  ka õpilase konto võimalusi. Hetkel ei tahaks anda põhjaliku hinnangut, kuna olen veel alles testimise  protsessi sees, ning kõiki peensusteni ja detailideni pole veel jõudnud. Tahaks proovida seda, kuivõrd õpilased on võimelised selles keskkonnas omavahel suhtlema ning koostööd tegema.

Esmane mulje on meeldiv ning isuäratav, tuli esmase testimise tulemusena mõte pakkuda oma kooli  gümnaasiumi astme valikainete õpetajatele Schoology õpikeskkonna kasutamise võimalust.

Minu arvates tänapäeval õpikeskkonnad mängivad olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel ning selles ma olen nõus artikli „Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega“ autoritega, kes kirjutavad:

Õpikeskkond, mis muutub mitmeid kordi õppijate haridustee jooksul (lasteaed, põhikool, keskkool, ülikool), peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetama õppija arengut. Eduka õppimise aluseks on õppijate ootuste ja õpikeskkonna tajumise võimalikult suur ühtivus. Seetõttu on oluline kaasata õppijaid oma õpikeskkonna loomisse, et kujundada see võimalikult sarnaseks õppijate endi ootustele (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Kasutatud kirjandus:

  1. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF]
  2. Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

3 kommentaari “Ülesanne I: Õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

  1. Ma tahaksin tegelikult hoopis Su õpilepingut kommenteerida, aga kuna see on WordPress leheküljena ja pole kommenteeritav, siis postitan siia 🙂

    Väga tore, et meie rühmas on keegi, kel õpiveeb.ee kogemus olemas. Ma olen ka seda projekti natuke kõrvalt jälginud. Algus paistab lihtne ja kasutajasõbralik, samas muu maailma kogemus on pigem hoida õpikeskkond ja õpiobjektide repositoorium lahus. Huvitav on näha, kuidas nad suudavad funktsionaalsuste lisamise ning kasutajasõbralikkuse vahel tasakaalu hoida ning kas nende “1 euro õpilase kohta kuus” ärimudel toimib Eesti koolides.

    Meeldib

  2. Üks kommentaar selle postituse kohta ka 🙂

    Ma pole päris nõus sellega, et ajaveeb pole sotsiaalne vahend ega toeta diskussiooni. See Christian Dalsgaardi artikkel on aastast 2006 ning siis polnud veel laiemaid kogemusi ajaveebide kasutamisega õppetöös. Valisin selle artikli eelkõige õpihaldussüsteemide kriitika vaatenurgast.

    Üks uuem artikkel (Goktas & Demirel, 2012) toob kirjanduse analüüsi osas välja terve rea ajaveebide õppetöös kasutamise positiivseid külgi (ei hakka neid hetkel eesti keelde tõlkima):
    “For example, blogs can:

    – motivate learners,
- foster collaboration and cooperation among students,
- offer opportunities for group work,
- allow learners to develop and express their ideas,
- invite feedback from others,
- enhance analytical and critical thinking,
- offer authentic tasks,
- enrich the learning environment,
- promote different instructional practices,
- allow students to develop skills expertise,
- encourage learner–learner, learner–content, and learner–instructor interaction, and promote – the building of scaffolds for higher level thinking and learning.”

    Goktas, Y., & Demirel, T. (2012). Blog-enhanced ICT courses: Examining their effects on prospective teachers’ ICT competencies and perceptions. Computers & Education, 58(3), 908–917. http://doi.org/10.1016/j.compedu.2011.11.004

    Meeldib

    1. Tänan:) Kindlasti mõni ajaveeb seda kõike ka võimaldab, kuid kas kõik ajaveebide teenused? Isiklikult ei tea, kuid eeldan, et siiski mitte. Võrreldes oma ajaveebi kogemust ja suletud õpihaldussüsteemi kogemust, võin öelda et õpihaldussüsteemi on mugavam kasutada, enamik asju on sul juba vahenditena sees, sa ei pea ise mõtlema kust ja mida võtta, sellest vaatevinklist vaadatuna on ta vist tavakasutajale ehk siis õpilastele ning enamikele õpetajatest mugavam, kuna tihti peale õpetajatel puuduvad vajalikud teadmised igasuguste lisavõimaluste ja -vahendite installimiseks, lisamiseks ajaveebile ning teine tegur, mis puudu on, on aeg. Samas ajaveebis võib kasutada kujundava hindamise mudelit küll. mis puutub aga akadeemilisse nö hinnetega hindamisse, siis seda paraku ajaveeb minu teada, ei võimalda.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s