Ülesanne 2: Personaalne õpikeskkond

Ülesanne 2: Personaalne õpikeskkond

Mis on minu jaoks personaalne õpikeskkond?

Minu jaoks personaalne õpikeskkond, on kõik see, mis aitab ühel konkreetsel isikul elujooksul teadmisi, oskusi, vilumusi omandada. Personaalne õpikeskkond aitab tuua kokku kõik vahendid, mida kasutame õppimiseks ja teadmiste saamiseks oma igapäevaelus ning  lõimida omavahel ümbruskonnast ning haridusasutustest saadavaid teadmisi. (Henri, F., Charlier, B. & Limpens, F. 2008)

Tänapäeval on väga palju erineva õppimisstiiliga inimesi. Igal inimesel on erinevad talle kättesaadavad vahendid õpikeskkonna loomiseks, seega üheks potentsiaalse personaalse õpikeskkonna põhimõtteks võiks olla erinevate õppimisvahendite kättesaadavus konkreetsel ajavahemikul  konkreetsele inimesele (Fiedler & Väljataga, 2011).

Personaalsel õpikeskkonnal võib olla mitu otstarvet. Esiteks on see inimese õppimist, enesearengut ja enesetäiendamist reflekteeriv keskkond, mis on kasulik enne kõike selle loojale, aidates süstematiseerida teadmistepagasit, teiseks – personaalne õpikeskkond võib olla omamoodi portfoolioks, mida inimene on loonud mõttega tutvustada oma kogemust nt. tööandjale. (Attwell, 2007)

Eesti vanasõna ütleb: “Inimene õpib nii kaua kui elab”. Sellest elukestva õppe põhimõttest aetuna näen ma ka personaalse õpikeskkonna kujundamise / täiendamise põhimõte.

Minu arvates ei tohiks personaalsele õpikeskkonnale seada rangeid piire, see peaks olema paindlik selleks, et vastata konkreetse inimese vajadustele, õppimisstiilile, tehnoloogilistele uuendustele jms, arenev/ täienev, et täita oma eesmärke, samas aga personaalse õpikeskkonna haldamine peaks saama inimese vilumuseks, kuna siis on sellest tõesti kasu.

Oma elu jooksul olen üritanud kasutada erinevaid mooduseid oma õpingute ja kogemuse peegeldamiseks, enamasti  teenuste Blogger, Weebly, WordPress, Moodle kaudu. Kuid alati on olnud midagi puudu. Loengu materjal oli esitatud, konspektid ja ülesanded ka. Kuid selline personaalse keskkonna jaoks vajalik asi , nagu elav suhtlus oma kaasõppijatega oli alati puudu.

Miks see vajalik on? Järgides tänapäeval populaarsust koguvale “ümberpööratud klassiruum” põhimõtele inimene õpib kõige paremini siis, kui ta peab teistele asja õpetama. Seega kogu vastutus teadmiste omandamise, nende analüüsimise ja süstematiseerimise üle lasub õpija õlgadele, õpetaja jääb teejuhi rolli, kelle peamiseks ülesandeks on näidata suunda  teadmiste otsimiseks ning anda vahendeid, mis aitaksid saadud teadmisi paremini süstematiseerida, analüüsida ning luua võimalusi teadmise aktiivseks kasutamiseks ja kinnistamiseks.  (Bormann, 2014)

Minu personaalne õpikeskkond magistriõpingute raames

Magistriõpingute raames kasutan oma personaalse õpikeskkonna jaoks WordPress.com platvormil loodud ajaveebi, põhiliselt selleks, et postitada sinna oma valminud ülesanded, huvitavad lingid ja viited loengumaterjalidele. EduFeedri, Facebooki rühma lehe ning GoogleApps kaudu suhtlen oma kursusekaaslaste ning õppejõududega. Enda märkmete tegemiseks, konspekteerimiseks, huvitavate tsitaatide salvestamiseks kasutan hetkel Evernote.com rakendust, mis on küllaltki mugav ja paindlik.

Võrreldes varasema kogemusega  oma tööd puudutavatel enesetäienduskursustel   Moodle  kaudu, on minu personaalne õpikeskkond rikastanud kahe meeldiva lisa võrra, milleks on EduFeedr ning Evernote. Samas on hetkel kahju, et pole kasutatud vebinaaride võimalust.

Arvan, et hetkel on minu magistriõpinguid puudutav personaalne õpikeskkond alles kujunemas, kindlasti tuleb sinna ajajooksul täiendusi. Minu jaoks probleemiks on pigem see, kuidas hiljem lõimida magistriõpingute ajal loodud rakukest terviklikku orgamismi, mille nimeks on “Minu personaalne õpikeskkond”.

Visualiseering 

Mõeldes sellele, kuidas ma näitlikustaksin oma personaalset õpikeskkonda magistriõppes õppides, tuli mul läbi proovida üsna mitu erinevat kuju, kuna kunstnikuks pole ma sündinud.

Tahtsin luua mingit süsteemi, mis näitaks ja tooks esile seoseid ja järjepidevust, kuid kahjuks tuleb tõdeda, et ilmselt mingid süsteemid, mis on mesilaste kärjekandudest kaugemal minu “mesilase” pähe ei mahu.

Screenshot_1Bankoboev.Ru_medovye_soty_i_pchely

Samas  on see looduse enda poolt loodud süsteem. Kõik asjad on kenasti kättesaadavad, igal rakukesel on oma kindlad eesmärgid, sisu ja ülesanded. Rakukeste kogum moodustab tervikut, milleks on personaalne õpikeskkond. Samas selles süsteemis kõik rakukesed täiendavad üksteist  ja on võrdväärsed. Osad rakukesed on iseseisvad, osadesse panustavad usinasti kaasõppijad. Kindlasti ei peegelda see joonis kõiki asju millega ma puutun kokku magistriõpingute ajal, kuid annab ülevaadet minu peas toimuvast.

LMS puhul tuli meil juba kohtuda mitte ainult Moodle’iga nagu inglise keele ning haridustehnoloogilise nõustamise loengutes, vaid ka teiste LMS’ idega nagu näiteks kursusel “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” raames tutvustatud Schoology, Eliademyga, E-didaktikumiga õppedisaini aluste kursusel.  Ühelt poolt on see kindlasti huvitav, kuna pakub võimalust tutvuda erinevate LMS võimalustega olles tudengi rollis, kuid teiselt poolt loob peas teatud kaose ning tõstatab küsimust kas poleks loogilisem kasutada üht süsteemi, et muuta kas või pisut ka tudengi elu lihtsamaks.

Ajaveebidest rääkides, WordPress annab rohkem võimalusi kui mõni teine ajaveebide/kodulehtede teenus, kuid see, et ta on avalik teistele õppijatele teeb seda natuke ebamugavaks, sest kindlasti igal ühel meist on midagi sellist, mille üle sa tahaksid mõtelda iseseisvalt.

Ajaveebide pealesurumise mõte õppejõudude poolt on loogiline avatud  ja lõimitud õpikeskkonna vaatevinklist, kuid eeldab palju tööd kui inimene pole harjunud igapäevaselt, -nädalaselt sellele oma aega kulutama.

Mis puudutab lemmikäppe mida ma kasutan, siis kahjuks ei mahtunud nad kõik minu skeemile, valisin Mindomo mõistekaartide rakenduse, kuna see aitab saadud teadmisi süstematiseerida ja pisut analüüsida, samas soovi korral on ta jagatav ka teiste inimestega. Sellised asjad nagu Padlet, VideoScribe jms jäid mainimata, kuigi ka nendel on oma koht minu personaalses õpikeskkonnas.

Pilveteenuse kasutamine on hädavajalik, sest olen väga aktiivse eluviisiga inimene. Palju liikudes on minu jaoks oluline, et kogu materjal oleks alati minuga kaasas olgu siis lauaarvutis, tahvelarvutis, telefonis, vaatamata sellele, kus ma parasjagu viibin.

Online-suhtlusvahendid on vajalikud üksteisega suhtlemiseks  ning oma kursusekaaslastega sammu pidamiseks. Samas Facebook’is ning Twitteris on palju huvitavat, mida saab jälgida ja uurida.

See, mil määral saab õppejõud kontrollida personaalset õpikeskkonda sõltub ennekõike õppejõu eesmärgist ning vajadusest. Kui  tudengite personaalne õpikeskkond on üheks õpiväljundiks, siis miks ka mitte, kuid sel juhul õppejõu kontroll peaks olema ülimalt delikaatne ning konkreetse õppuri isikupära arvestav.

Kui personaalne õpikeskkond pole seatud õpiväljundiks, siis õppejõud võib vahest uudistada ja muljeid jagada, kuid kontrollida kindlasti mitte, sest vastasel juhul kaob personaalsuse mõte. Personaalse õpikeskkonna idee on selles, et õpilane ise valib  mil määral, mida ning milliste vahendite abil ta oma õpikeskkonnas kujundab.

Ülalmainitud  tähendab seda, et õpilane peaks ise planeerima, kontrollima, parendama ja teostama oma õpikeskkonnas järjepidevat Demingi ratta tegevust.

Enda magistriõpingute personaalset õpikeskkonda silmas pidades olen andnud Demingi rattale  (The Deming Institute, 2015) järgmist tähendust.

Demingi ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel:Screenshot_2

•Planeeri (Plan) – Kujunda oma personaalne õpikeskkond kasutades neid vahendeid, mis sul parasjagu käepärast on ning nendest, mis on sulle tehnoloogilises mõttes mugavad.

•Teosta (Do) – Järjepidevalt kujunda oma personaalset õpikeskkonda, tuues sisse oma mõtted, küsimused, probleemid, tähelepanekud, loengute materjalid ning soovitatava kirjanduse loetelu

•Kontrolli/uuri (Check) – Kontrolli kas kõik eesmärgid, mida sa endale seadsid personaalse õpikeskkonna kujundamisel on täidetud; kas sinu õpikeskkond vastab sinu vajadustele õppijana; kas kõik õpiväljundid, mida sa pidid saavutama on saavutatud?

•Korrigeeri (Act) – analüüside põhjal parenda personaalse õpikeskkonna mugavamaks  ning sinu vajadustele ja eesmärkidele vastavamaks. Leia oma personaalse õpikeskkonna arengu uued suunad.

Kasutatud allikad:

  1. Attwell, G. (2007). Personal learning environments – the future of elearning. eLearning Papers.
  2. Henri, F., Charlier, B. & Limpens, F. (2008). Understanding PLE as an essential component of the learning process. In Proceedings of World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications 2008 (pp. 3766-3770). Chesapeake, VA: AACE.
  3. Fiedler, S.H.D. & Väljataga, T. (2013). Personal Learning Environments: A conceptual landscape revisited. eLearning Papers, 35, 1-16
  4. Bormann, J, (2014) Affordances of flipped learning and ICT’s effects on student engagement and achievement. Graduate Review.  University of Northen Iowa, USA.
  5. Theory and teaching. The PDSA cycle. (2015) The Deming Institute

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s