Teadmusjuhtimine – I moodul

Teadmusjuhtimise mõiste ja olemus

Olen nõus Harry Scarboroughi teadmusjuhtimise (Knowledge management) definitsiooniga.   Teadmusjuhtimine on protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Teadmusjuhtimine on asutuse sisene teadmiste juhtimine eesmärgiga luua asutusele lisaväärtust strateegiliste ja taktikaliste väljakutsete lahendamiseks. Teadmusjuhtimine hõlmab enda alla algatusi, protsesse, strateegiad ja eeldab, teadmiste säilitamist, hoiustamist, hindamist, jagamist, täpsustamist, ning loomist.

Teadmusjuhtimine seega tähendab  tugevat seost asutuse eesmärkide ja strateegiate vahel, samas hõlmab see teadmisi, mis on kasulikud mõnede eesmärkide saavutamisel ja mis loovad väärtust asutuse juhtimisel.

Teadmisjutimine annab võimaluse kohanduda kiiresti muutuvas ühiskonnas, säilitades organisatsiooni väärtused ja tugevused. Teadmusjuhtimine loob eeldused  ja võimalused organisatsioonis oleva potentsiaali maksimaalseks kasutamiseks.

Teadmusjuhtimine eeldab arusaamist järgnevatest asjaoludest:

  • Kus ja millisel kujul  on olemas teadmised;   
  • Mida asutus peab teadma;
  • Kuidas edendada  asutuse kultuuri soodustavat õppimist, teadmiste jagamist ja loomist;
  •  Kuidas tagada et konkreetsed teadmised oleksid konkreetsetele inimestele kättesaadavad õigel ajal;
  • Mis  on asutuse uute teadmiste omandamise ja loomise võimalused;
  • Kuidas hallata kõiki neid tegureid nii, et suurendada asutuse jõudlust, võttes arvesse  strateegilisi eesmärke ja lühiajaliste võimalusi ja ohte.

Tähtis on teadlik tegutsemine saavutatud teadmuse säilitamiseks. Teadmusjuhtimise eesmärk on leida vahendeid, meetodeid, mehhanisme, tehnoloogiaid, strateegiaid ja poliitikaid, et muuta töötaja personaalsed kogemused, teadmised ja teadmus organisatsiooni teadmuseks ehk kollektiivseks teadmuseks (asutuse intellektuaalseks kapitaliks) ning luua tingimused uue teadmuse loomiseks tagamaks organisatsiooni produktiivsus ja konkurentsivõime teadmistepõhises ühiskonnas.

Teadmusjuhtimine peaks looma/pakkuma õigeid vahendeid sealhulgas inimesi, teadmisi, struktuure (meeskond jne), asutuse sisekultuur, jne õppimise edendamise eesmärgil. See peaks mõistma ka uute loodud teadmiste väärtust. Asutuse siseselt oleks tarvilik tagada konkreetsete teadmiste kättesaadavust konkreetsele inimesele konkreetsel ajal. Asutuse teadmusjuhtimise protsessi peaks pidevalt hindama,täpsustama, kohaldama  pikaajalistele ning lühiajalistele eesmärkidele, strateegiatele vastavaks.

Teadmusjuhtimise definitsioonist selgub, et sellest sõltuvad  asutuse teadmuse loomise ja muutmise mehhanismid, asutuse intellektuaalne mälu ja selle edasi kandmine, asutuse sisene õppetegevus ja kultuur. Seega kasutades teadlikult teadmusjuhtimist on võimalik  tagada konkreetse asutuse konkurentsivõimet, tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel ning püsimajäämist.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Uurides mitmeid inglise keelseid allikaid tahaksin siinkohal tuua ühelt teadmusjuhtimise alaselt lehelt eesti keelde kohandatud materjali teadmusjuhtimise kontseptsiooni arengust. (D.Skymre Associates, 2011)


Teadmus on  tunnistatud oluliseks eeliseks. Juhtimise kirjanik Peter Drucker kasutas  teadmustöötaja (knoweledge worker) mõistet 1960 ja Fortune toimetaja Tom Stewart  tõi esile “aju võimu”  (brainpower) 1990-ndate alguses. 1995. aastal, teadmiste juhtimine sattus juhtide tähelepanu alla ning hakkas kiiresti laiali levima. See  põhjustas  menuka Nonaka ja Takeuchi raamatu “The Knowledge-Creating Business ” väljaandmist  ning  tekitas eeldusi Arthur Andersen ja APQC koostöös korraldatud konverentsi “Knowledge for Strategic Advantage” kokkukutsumiseks. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni arengus saame rääkida mitmest osaliselt kattuvast arengufaasist:

* Enne teadmusjuhtimistBefore Knowledge Management) ( enne 1995 aastat ka) inimesed tegelesid sellega kuid ei kutsutud seda tegevust teadmusjuhtimiseks. Näiteks kiviaja inimene näitas oma hõimulastele küttimise ja koriluse põhimõtteid ja võtteid. Islandi saagad ning mõned vanemad organisatsioonid nagu näiteks Kuninglik Ühing on ka näideteks teadmuse jagamisest  teatud inimühiskonna liikmete vahel.

*

Ärkamine ja tekkimise (Awakening and Emergence) (umbes 1995-1997). Teadmusjuhtimine muutub selgesõnaliseks.  Sattub juhtimisalaste konverentside päevakorras erilise tähelepanu allaSelle perioodi lõpuks ilmub  palju uusi raamatuid mis on otseselt või kaudselt teadmusjuhtimisega seotud. Tegelikult ainult mõned üksikud  ettevõtted rakendasid teadmusjuhtimist oma ametliku arengustrateegia osana. Valdavalt asutused, mis rakendasid teadmusjuhtimist olid väga teadmuspõhistest sektoristest nagu: nafta, kemikaalide, farmaatsiatoodete tööstus ja kõrgtehnoloogiaGeograafiline levik  kattis enne kõike PõhjaAmeerikat ja Põhja-Euroopat.

* Trendiga kaasaminek ja ja uuesti määratlemine (Bandwagon and and Relabelling) (1997-1999).Teadmusjuhtimine oli laialdaselt reklaamitud asutuse ühe strateegilise vahendina just erinevate kuulsate ärikonsultantide poolt, kes levitasid oma  asutuse sisest nägemust ja teadmusjuhtimise kavasid. Tulemusena  hakkasid ka suured ja väiksemad IT  ja tarkvara ettevõtted oma teenuseid ja tooteid  määratlema teadmusjuhtimise lahendusena/teenusena. Suurettevõtete kasvav arv tingis ka vajaduse formaalse teadmusjuhi/ koordinaatori ametikohtade järele. Need inimesed tõid teadmusjuhtimise alla uusi algatusi  ning olemasolevaid programme, mis olid algselt teiseks eesmärgiks koostatud nt äri teisenemine või õppiv organisatsioon.

* Majanduskasv, segmentieerimine ja konsolideerimine
 (Growth, Segmentation and Consolidation)(1998-2005).Teadmusjuhtimine on üha enam levinud  hülmates enda alla erinevaid ülesandeid, erineva suuruse ja tähtsusega asutusi, erinevaid majandussektoreid, erinevaid geograafilisi piirkondiSee on omanäoline teadmusjuhtimise lõiming kõigega: teadmusjuhtimine ja riskianalüüs, teadmusjuhtimine ja turundus, teadmusjuhtimine  ja innovatsiooni,  teadmusjuhtimine ja kvaliteet jne. Samuti on tunnustatud eraldiseiseva akadeemilise distsipliinina, aidates kaasa mitmele ülikooli magistriõpe kursuse tekkele. Ometi  teadmusjuhtimise üldine olukord sel ajal varieerus olulisest kõrgetasemelisest initsiatiivist kuni järjekordse projektini.  Mõned ettevõtted hajutasid oma teadmusjuhtimise kesksed meeskonnad erinevate äriüksuste vahel, mõnedes asutustes teadmusjuhtimise algatused ei õnnestunud. 

* Ümberhindamine ja  ümbersildistamine (Re-evaluation and Redefinition) (2001-2005).Enamus ettevõtteid puutuvad teadmusjuhtimisega esimest korda kokku, samas kui mõned ettevõtted saadavad oma teadmusjuhtimisosakonnad laiali. Kiiresti kasvav päring teadmusjuhtimise  eristustunnsute ja olemuse kohta, kuna teadmusjuhtimine omamoodi toestab mitmeid teisi asutuse initsiatiive nagu  innovatsiooni, kaubandust ja kliendisuhete haldustTähelepanuväärne on see, et enamus teadmusjuhtimise eestvedajatest on oma tooteid  järjekordselt ümbersildistanud sisu juhtimiseks (content management), portaalide või suurettevõtete teabelahendusteks (information management).

Uue identiteedi otsinguil  (In Search of New Identity)  (alates 2004. aastast). Veebipõhine ja sisuhaldamise tehnoloogia muutub küpsemaks, IT-toega teadmusjuhtimise lahendused muutuvad igapäevasemaks. Samuti on taas teadmusjuhtimisel huvi “inimliku poole” vastu, millele on kaasa aidanud selliste sotsiaalnetehnoloogiate nagu ajaveebid (teadmusjuhtimine nn rohujuure tasandil), wikid (arenevate teadmiste peeglina) ja Facebook nagu ‘Yellow Pages'(tea-kes) kasutuselevõtt .

Märgatavaks panuseks teadmusjuhtimise kontseptsiooni arengusse võiks pidada järgmisi saavutusi:
  • Polanyi arendas oma 1958. aastal ilmunud raamatus „Personal Knowledge“ ideed teadmuse ’vaikivast dimensioonist’ (silent dimension) ja tutvustas mõisteid varjatud teadmus (tacit knowledge) ja väljendatav teadmus (explicit knowledge);
  •  1959. aastal võttis Peter F. Drucker kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker);
  • 1986. aastal publitseeris Rootsi juhtimisteoreetik Karl-Erik Sveiby koos Tom Lloydiga raamatu The Know-How Company;
  • 1991. aastal määrati Leif Edvinsson firma Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks; see oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega;
  • 1991. aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli The Knowledge Creating Company, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga samanimelise raamatu The Knowledge Creating Company: How Japanese Companies Create the Dynamics of Innovation (1995);
  • 1993. aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune intellektuaalsest kapitalist, mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest;
  • 1993. aastal publitseeris Karl Wiig ühe esimestest teadmusjuhtimisealastest raamatutest Knowledge Management Foundations;
  • 1995. aastal korraldati esimene konverents Knowledge for Strategic Advantage Ameerika Ühendriikides Houstonis;
  • 1995. aastast hakkas teadmusjuhtimist soodustama ka Euroopa Liit finantseerides ESPRIT programmi raames teadmusjuhtimise projekte;
  • 1996. aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas;
  • 1998. aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development
  1. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme arenguetappi:

Esimene etapp on seotud kiire IKT valdkonna arenguga 1990-ndatel aastatel. Infokeskonna kiire areng andis võimaluse ka asutusesiseselt kasutada uusi võimalusi, et saavutada kiirem info vahetus erinevate struktuuride vahel ja vältida info kadumist. Selles etapis arenes kolm teadmusjuhtimise komponenti – teadmusvarade juhtimine, teadmustehnoloogiad ja teadmuse hindamine.

Teises etapis tõusis olulisele kohale inimressurss ja selle väärtused. Peeti oluliseks organisatsiooni sisest õppimist, kujunesid välja kogukonnad, kus jagati praktilisi kogemusi ja jagati teadmisi. Kujunesid välja mõisted  – organisatsiooniline õppimine, organisatsioonikultuur, intellektuaalne kapital.

Kolmandas etapis kerkis esile infosüsteemide olulisus seoses infodisaini- ja struktuuriga. Keskenduti otstarbekale info edastamise süsteemidele ja organiseerimisele, et kasutajal oleks lihtne leida vajalik info ja ta teaks kust ja kuidas info kätte saada. Teadmusjuhtimisse lisandusid mõisted – teadmiste arhitektuur, teadmuseestvedamine, muutustejuhtimise strateegia.

  1. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhimise lähtealusteks on organisatsiooni teadmine ja teadmus. Teadmusjuhtimise protsesse käivitav jõud võib olla tehnoloogiline, organisatsioonililne ja kultuuriline. Organisatsioonis tekib teadmuse saavutamise vajadus. Vaja on luua inimest väärtustav ja koostööle orienteeritud organisatsioonikultuur, mida toetab infrastruktuur ja juhtimissüsteemid.
Teadmusjuhtimine on väga tihedalt seotud organisatsiooni teadusega ja juhtimisteadusega, mis hõlmab endasi nii ärijuhtimist, kui mis tahes organisatsiooni juhtimist. Leian, et teadmusjuhtimist saab rakedada igas organisatsioonis. Erinevad teadlased seostavad teadmusjuhtimist raamatukogu ja  infoteadusega, kommunikatsiooniteadusega.

Teadmusjuhtimine on seotud:

• Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli

• Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises

• Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas Seosed teiste valdkondadega

• Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud:

– infojuhtimise ja dokumendihaldusega,

– juhtimisteooriaga,

– informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega,

– õppimise psühholoogiaga,

– eetikaga, jne..

  1. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine keskendub organisatsiooni tõhusale info haldamisele ja edastamisele, et saavutada paremisi püstitaud eesmärke. Informatsiooni saab talletada ja säilitada. Teadmusjuhtimine keskendub inimeste teadmistele, sest teadmus on inimesressursiga lahutamatult seotud. Seega teadmisjuhtimise oluline eesmärk on luua strateegiad, mille kaudud saab inimestes teamisi kasutada asutusele vajalikul hetkel.

  1. Teadmiste tüpoloogia

Teadmiste hierarhia pakuti välja Zeleny poolt 1987.aastal, see illustreerib ideed, et faktid, mis on mõtestatult organiseeritud moodustavad andmed, informatsiooni, teadmised ja lõpuks teadmuse. Selline püramiid loob mulje, et andmed esinevad võrreldes teadmusega märksa suuremas koguses.

Teadmiste tüpoloogias nimetatkase nelja komponenti :

  • Andmed (Data),
  • Informatsioon (Information),
  • Teadmised (Knowledge),
  • Teadmus/tarkus (Wisdom).

Mõningaid lähenemisi teadmiste hierarhia erinevatele komponentidele:

Andmed (data, tieto, данные) – informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks.

Informatsioon (information, informaatio, информация ) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jne. kohta. Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks, andes andmetele semantilise või kvantitatiivse väärtuse. Teavikutes sisalduv või suuliselt esitatav (süstemaatiliseks) kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu.

Teadmised (knowledge, tieto, знания) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon. Tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Inimese teadmised võib jaotada väljendatavateks ja vaiketeadmisteks.

Teadmus (knowlegde, tietämys, знания – wisdom). M. Firebaugh (1988): informatsioon tähendust omavas kontekstis. S. Ohsuga (1986): arvutis säilitatav informatsioon, mis on formaliseeritud vastavalt struktuursetele reeglitele ja mida arvuti suudab autonoomselt kasutada ülesannete lahendamisel selliste algoritmide järgi, nagu on näit. loogiline tuletamine. Sõnaraamatutes (ÕS – 1976, EKS – 1999) on teadmus defineeritud kui teadmised, millegi kohta (kogumina), indiviidi teadmised ja vaiketeadmised.

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (väljendamatud teadmised).

Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

  1. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  • Parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – organisatsioonis on olemas hea praktika kirjeldus, mis aitab paremini eesmärke saavutada.
  • Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – see koosneb erinevatest dokumentidest, mateerjalidest, andmetest, kirjesldustest.
  • Praktikakogukonnad (Communities of Practice) – ühist huvivaldkonda omavate isikute võrgustik, mille kaudud jagatakse kogemusi ja teadmisi.
  1. Vaikiv ja väljendatud teadmus.

Teadmust on väga paljudel erinevatel viisidel liigitatud ja käsitletud nii ühiskonna, organisatsioonide, gruppide kui ka üksikisiku tasandil. Teadmusjuhtimise seisukohalt on oluline defineerida varjatud ja väljendatud teadmuse mõisted. Teadmuse nn varjatud väljendatud dimensioon on üks kõige enam diskussioone tekitanud teema teadmusjuhtimises.

Varjatud teadmus ( tacit knowledge)on isiklik teadmus, mille on inimene saavutanud läbi oma kogemuse ja mis on seotud tema veendumuste, uskumuste ja väärtustega. Varjatud teadmus võib olla nii tehniline kui ka vaimne. Inimene tihti ei pruugi ise teadagi, mida ta teab. Tema teadmus avaldub mingis konkreetses situatsioonis – näiteks jalgratta sõit.
Väljendatud teadmus (explicit knowledge) on artikuleeritud teadmised. Inimene väljendab sõnades teadmisi, loob juhendeid, dokumente, kirjeldab protseduure jne.

 Kasutatud allikad:

  1. David Skymre Associates, 2011. The evolution of Knoweledge Management 
  2.  Alan Frost,  2012. Knoweledge Management Definition KMT – An Educational KM Site.
  3. Sirje Virkus, 2015. I Mooduli konspekt Tallinna Ülikool

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s