IV MOODUL: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid

1. ülesanne – Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?
2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud

Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Teadmusjuhtimise süsteemid jaotatakse kolme suurde rühma:

                                                                 Joonis 1: Teadmusjuhtimise süsteemid

• teadmushõive ja teadmusloome
• teadmuse jagamine
• teadmuse rakendamine.

 Teadmusjuhtimise süsteemide eesmärgiks on tavaliselt informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine läbi informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise , samuti konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena käsitletakse infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Peamine erinevus infotehnoloogiatest seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele, mitte infojuhtimisele(nt tehisintellekt,  arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid) infojuhtimise ja teadmusjuhtimise tehnoloogiatele on mitmeid erinevaid lähenemisi. Nende peamisteks esindajateks on Liao ja Tyndale (deokonverentsisüsteemid, repositooriumid jpt).

Samuti sotsiaalse tarkvara vahendid (Becerra-Fernandez and Sabherwal, 2010).

Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

                                                                   Joonis 2: Teadmusjuhtimise süsteem

Teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad on omavahel seotud erinevates organisatsioonides, rakendustes (nt diagnostika, konsultatsioon ja projekteerimine), võrgustikes (nt teadmiste võrgustikud), virtuaalsetes organisatsioonides. Viimaseid defineeritakse kui unikaalsete oskustega töötajate gruppe, mille liikmed asuvad tihti erinevates geograafilistes kohtades ja kes peavad koostööd tegema kasutades tehnoloogilisi abivahendeid ületamaks aja ja ruumi poolt seatavaid piiranguid (Mihhailova, 2004, 2005).

Kasutatud materjalid:

Virkus, S. IV MOODUL: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid

Ülesanne 2: Palun jagunege rühmadeks (igas rühmas 4-5 üliõpilast), valige analüüsiks üks organisatsioon ning analüüsige, millised on  konkreetse organisatsiooni teadmusjuhtimise strateegiad, süsteemid, tehnoloogiad ja protsessid.

Koostajad: Dagne Press, Ivar Janson, Maia Lust

Analüüsitav kool: Tallinna Pae Gümnaasium.

Pae Gümnaasium on üldhariduslik kool ja asub Tallinnas.

Töötajaid on kokku ligi 90, sealhulgas 75 pedagoogi: aineõpetajad, algkooli klassiõpetajad, logopeed, infojuht, sotsiaalpedagoog, kaks psühholoogi, med.õde, õppealajuhataja, direktor.

Kooli arengukava analüüs

Koolil puudub eraldiseisev teadmusjuhtimise kontseptsioon ja plaan. Osaliselt katab seda valdkonda Tallinna Pae Gümnaasiumi arengukava 2015-2017. Arengukava analüüsi tulemusena võib tuvastada eesmärke, mis panustavad teadmusjuhtimise edendamisele koolis:

• Juhtkond esindab koolikonverentsidel ja koolitustel esinemiste kaudu, tutvustades keelekümbluse kogemust (teadmuse jagamine);

• Juhtkond on põhiväärtuste propageerija läbi kooli dokumentide, koostöö (teadmuse rakendamine).

• Juhtkond kaasab ja innustab töötajaid osalema projektides (teadmuse hankimine).

• Juhtkond on aktiivne töögruppides osaleja linna, vabariigi tasandil (teadmuse hankimine).

• Koolis on toimiv sisehindamise süsteem (teadmuse rakendamine) .

• Kooli juhtkond kaasab juhtimisse õpetajaid (teadmuse hankimine).

• Kooli personal juhindub oma tegevuses kooli töökorralduse reeglitest ja ametijuhenditest (teadmuse rakendamine).

• Koolis toimiv personali hindamine on üks osa sisehindamisest (teadmuse rakendamine).

• Kooli juhtimisse on kaasatud metoodikanõukogu (teadmuse hankimine).

• Ainesektsiooni juhatajad on ainevaldkonna juhid ning tegutsevad ametijuhendi alusel (teadmuse hankimine, hõive, jagamine ja rakendamine).

• Koolis on toimiv mentorsüsteem (teadmuse rakendamine).

• On loodud ja töötavad töörühmad (teadmuse hankimine ja hõive).

• Koolil on välja töötatud koolitusplaan, mis arvestab kooli arengusuundi (teadmuse jagamine ja rakendamine).

• Koolis kasutatakse infotehnoloogiat, sisekommunikatsiooni ning info- ja teadmusjuhtimise toetamiseks (kõikide teadmusjuhtimise protsesside toetamine).

• Läbi koostöö ja erinevate projektide kaasab kool huvigruppe arendustegevusse ja põhiprotsesside toetamisse (õppiv organisatsioon, teadmuse hankimine).

• Kool jälgib vilistlaste edasist käekäiku (teadmuse hankimine).

Suur osa kooli strateegiast on seotud teadmusjuhtimise protsessidega, seega teadmusjuhtimise protsessid  panustavad kooli teadmistepõhisele arengule. Eelpool mainitud põhjal võib järeldada, et kool tajub teadmusjuhtimise tähtsust ning rakendab seda kooli arendamisel.

Kooli teadmusjuhtimise protsesside hetkeseisu analüüs

Järgnevalt analüüsime kooli lähtuvalt teadmusjuhtimise protsessidest ning püüame tuvastada iga protsessi juures mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis panustavad teadmusjuhtimisse. Info on kogutud läbi intervjuu kooli töötaja ja antud analüüsi ühe autoriga, Maia Lust’iga.

Teadmuse hankimisel kasutatakse sotsialiseerimiseks järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiaid, eesmärgiga koguda indiviididelt vaikivat teadmist läbi vahetu kogemuse:

• Kooli õpetajad saavad uusi teadmisi ja kogemust osaledes  kooli väliselt osaledes projektides, konverentsidel nii kooli siseselt kui ka kooliväliselt. Osade projektide ja konverentside puhul on kasutatud ka  videokonverentsi võimalust (nt Skype).

• Koolis on moodustatud ainesekstsioonid, mis tegutsevad kui praktikakogukonnana, saades kokku vähemalt 4 korda aastas. Toimivad kogukonnad on ka interneti sotsiaalvõrgustikes (nt Facebook, e-maili list)

• Samuti kasutatakse ajurünnakuid erinevatel koosolekutel, mille läbiviimiseks osalt kasutatakse ka erinevaid Google lahendusi.

Teadmuse hankimisel kasutatakse teadmiste kombineerimiseks järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiaid, eesmärgiga jagada, süstematiseerida ja muuta kogutud väljendatud teadmist:

• Teadmiste kombineerimine toimub suuresti koosolekute vormis erinevate kooli struktuuride ja juhtimistasemete vahel (lastevanemate, juhtkonna, ainesektsioonide, õppenõukogu koosolekud), kus kogutakse erinevate gruppide väljendatud teadmisi ja need süstematiseeritakse. Selle toetamiseks kasutatakse kooli siseveebi võimalusi, mis võimaldab kommenteerida ja muuta ühiseid dokumente. Samuti kasutab kool ftp teenust, mis võimaldab töödelda dokumente ka väljaspool kooli.

• Keelekümbluse eesmärgil on loodud eraldi veebipõhine õppematerjalide varamu, kus õpetajad saavad jagada ja vaadata õppematerjale.

• Eraldi andmekaeve ja parima praktika kogumise süsteeme koolil pole.

Teadmushõivel kasutakse teadmiste eksternaliseerimiseks järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiad, eesmärgiga jagada vaikivat teadmist, läbi dialoogi ja refleksiooni, ning muuta see väljendatud teadmiseks, uueks kontseptsioonid või mustandiks:

• Teadmiste väljutamine toimub kooli praktikakogukondade (ainesektsioonid) sees, kus luuakse uusi mudeleid ja metoodikaid. Seal kogutakse parimaid praktikaid ja kogutud õppetunde. Nende praktikakogukondade tööproduktid talletatakse kooli sisevõrku.

Teadmushõivel kasutakse teadmiste internaliseerimiseks järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiad, eesmärgiga koguda uut vaikivat teadmist, läbi väljendatud teadmise katsetamise ja praktika:

• Koolis toimuvate sisekoolituste käigus toimub koheselt ka uute teadmiste katsetamine tundides ja kursustel.

• Koolis on kasutusel tundide külastamise süsteem, kus juhtkonna liikmed külastavad tunde, hiljem toimub põhjalik refleksioon.

• Teadmiste edasiandmiseks kasutatakse eelkõige sisekoolitusi, eraldi õpikeskkonnad ja tehnoloogiline simulatsioonivõimekus koolil puuduvad.

Teadmuse jagamisel kasutatakse sotsialiseerimiseks järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiaid, eesmärgiga jagada indiviidilt indiviidile vaikivat teadmist läbi vahetu kogemuse:

• Koolis on moodustatud ainesekstsioonid, mis tegutsevad kui praktikakogukonnana, kus toimub ka teadmiste jagamine.

• Kool õpetajad osalevad aktiivselt keelekümbluse alastel konverentsidel.

• Samuti kasutatakse ajurünnakuid erinevatel koosolekutel, mille läbiviimiseks osalt kasutatakse ka erinevaid Google lahendusi.

Teadmuse jagamisel kasutatakse teadmistevahetuseks järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiaid, eesmärgiga jagada indiviidilt indiviidile, grupile või organisatsioonile väljendatud teadmist.

• Teadmiste jagamiseks tavaliselt kooli koosolekud protokollitakse ja need avalikustatakse kooli siseveebis.  Kooli siseveebi on võimalik juurdepääs ka väljaspool kooli arvutivõrku.

• Koolil on olemas siseveebi põhjal juhendmaterjalide varamu, mis on süstematiseeritud kaustadesse.

• Erinevate ürituste ettekanded pannakse samuti üles kooli siseveebi, kasutatud on ka blogisid ja ajaveebe.

• Kool kasutab erinevaid sisemisi ja välimisi andmebaase ja dokumendiregistreid, millele on küll ligipääs ainult teatud inimestel, kuid kust on võimalik saada teistelt väljavõtteid.

Teadmuse rakendamisel kasutatakse suunamiseks järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiaid, eesmärgiga võimaldada ühel indiviidil juhtida vajaliku mõtteteele teine indiviid, ilma selleks vajalikke teadmisi andmata.

• Igal uuel või noorel õpetajal, kes koolis tööle asub, on olemas oma mentor, kes planeerib oma tegevust mentiiga  terveks õppeaastaks.

• Ainesektsioonide tööd korraldavad sektsioonijuhid, kes roteerivad, eesmärgiga anda juhtimiskogemust kõigile õpetajatele.

Teadmuse rakendamisel kasutatakse rutiinidena järgmisi mehhanisme ja tehnoloogiaid, eesmärgiga võimaldada edasi anda teadmist, mis peitub kehtestatud protseduuride, reeglite ja normide taga.

• Koolil on kehtiv põhimäärus ja kodukord, toimuvad perioodilised sisehindamised. Koolil on olemas kehtiv arengukava, kus on sõnastatud missioon, visioon ja põhiväärtused. Kooli juhtimine ja töötajate hindamine toimub nendest  dokumentidest lähtuvalt.

• Koolil puuduvad tehnoloogilised lahendused teadmuse rakendumise toetamiseks.

Kokkuvõte

Analüüsist selgub, et teadmusjuhtimist soodustavaid mehhanisme ja tehnoloogiaid saab tuvastada igast teadmusjuhtimise protsessist. Eriti kõrgel tasemel võib hinnata kooli teadmusjuhtimise protsesse just keelekümbluse valdkonnas, kuid teistes valdkondades on tase tagasihoidlikum. Samuti võib pidada madalaks kooli võimekust toetada teadmusjuhtimise protsesse läbi tehnoloogia rakendamise. Võimalusi selleks on tänapäeval palju, kuid neid koolis rakendatakse vähe.