Kolmas kodutöö

  • Mis juhtub siis kui kooli/asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne.

Meie koolis seni uue tehnika kooli sattumisel, kompetentside ning teadmiste edastamisega keegi pole otseselt tegelenud, vaid see sõltus selle inimese loomulikust intelligentsist, kes seda uut seadet kasutama hakkas.(nt. toodi kooli üks uus paljundamismasin, milles on üheskoos ka skänner, koopiamasin ja printer). Mitte keegi ei ole mingit koolitust selle kohta organiseerinud ega juhendit loonud. Eelmisel aastal kool soetas Mklassi, millesse kuulub üks SMART-tahvli suurune Multiboard ja 20 tahvel arvutit. Firma, kellelt kõik need seadmed olid soetatud tuli ja tegi väikesele rühmale koolituse, millel tutvustas seda, kuidas see süsteem tervikuna toimima peaks.  Sellest asjast edasi pole asi jõudnud. Kool on küll varustatud IKT-seadmetega, kuid need on tüüpilised SMART-tahvlid, lauaarvutid, dokumendikaamerad, printerid, sülearvutid, 20 tahvelarvutit ja kolm suurt paljunduskombaini.

Üldiselt teadmised erinevate seadmete kasutamise ja rakendamisviiside kohta liiguvad personali seas individuaalsel tasandil, kui keegi kel on olemas seadme kasutamise kogemus, jagab seda individuaalselt sellele kel selle konkreetse seadmega on parasjagu abi vaja. Selline lähenemine pole aga minu arvates päris õige ning süsteemne. See on üks puudujääke, mille kallal tuleks haridustehnoloogil ja infojuhil koostööd teha ja seda läbi mõtelda,planeerida ja rakendada.

  • Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)

Kolleegide motiveerimine minu arvates võiks toimuda mitmel tasandil:

Esimene tasand: õpetaja on aru saanud, et neil on vaja konkreetset koolitust konkreetse asja kasutamiseks. (nt. lõppemas on MSOffice litsentsid ja kool on üle minemas vabavaralisele LibreOfficele) Igapäeva dokumentatsiooni haldamiseks, peaks õpetajatele planeerima koolituse, millel tutvustada tööd LibreOffice’ga.

Teine tasand: juhtkonna korraldus konkreetse asja kasutamaõppimiseks ning koolituste tulemuslikkuse jälgimine juhtkonna poolt, materiaalse motivatsiooniga nendele, kes juhtkonna korraldust täitsid.

Kolmas tasand: õpetaja ise näeb kui keegi kolleegidest midagi huvitavat teeb ja tahab ise proovida ning pöördub abi saamiseks.

Kokkuvõteks selle punkti all, et õpetajat motiveerib esiteks siiras huvi või vajadus, teiseks otsene juhtkonna korraldus. Kuna õpetajad töötavad suure koormusega tihtipeale, siis ei taha nad oma igapäeva õpetajatööst kõrvaliste asjadega eriti tegelda, neile tundub see rumalusena, ajaraiskamisena või siis koguni ühe päeva asjana ning selleks et neid hoiakuid muuta kulub veel palju aega. Vaikselt hakatakse arusaama et ajaveebe on võimalik töös kasutada, kuid ajaveebe peavad üleval vaid üksikud õpetajad, kaugeltki mitte kõik.

  • Milline on meie pakutav portfoolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?

Hetkel lausa e-õppe portfoolio koolil puudub, e-õpet kasutatakse üsna tagasihoidlikult. Peamine e-õppega seotud keskkond on muidugi e-kool, mille kaudu toimub suhtlemine kolleegide, lastevanemate ja õpilastega.

Mõnede üksikute valikkursuste puhul põhikooli ja gümnaasiumi astmes on sellest õppeaastast hakatud kasutama Eliademy ja Schoology keskkondi. Hetkel on kaalud Schoology kasuks. Valikaine Tallina lugu puhul kasutatakse Eliademy keskkonda, Schoologyt kasutatakse meediaõpetuse, uurimistöö aluste, tehnoloogia ja ka karjääriõpetuse e-kursuste jaoks. On üritatud Moodle keskkonda juurutada, kuid see ei õnnestunud. Paljud õpetajad kasutavad oma töös tihti GoogleApps võimalusi ning ei saa aru kuidas e-õppe keskkond erineb GoogleAppsist.

  • Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?

E-keskkondade valikut pole veel jõudnud analüüsida, selleks et analüüsi teostada puudub hetkel piisav kogemus. Plaanis on õppeaasta lõpus küsida tagasisidet e-õppe keskkondade kohta õpetajatelt, kes nende kaudu oma kursuseid annavad ja õpilastelt. Tagasisde põhjal saab teostada analüüsi ja kavandada edasist tööd. Arvan et e-keskkondade rakendamist valikkursuste puhul tuleb analüüsida selleks et saada ülevaadet selle kohta mis toimib ja mis mitte, slege ülevaade olemasolul on kergem kavandada tööd kitsaskohtade kallal.

  • Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Siin on jällegi minu nägemise järgi mitu tasandit.

  1. õpetajad võiksid oma tööd analüüsida lähtuvalt digipädevuste hindamismudelist ning sellest kuidas konkreetne kursus on õpilaste poolt läbitud, toetades õpilaste tagasisidele.
  2. haridustehnoloog võiks üldistada kogu infot kooli lõikes, selleks et koolil oleks selgem ülevaade e-õppe keskkondade kasutamisega seonduvast.
  3. e-õppe keskkondade analüüs võiks olla üheks juhtkonna ja õpetaja vahelise  arenguvestluse  küsimuseks
  • Kas ja kuidas analüüsite(analüüsiksite) taristu kasutust?

Taristu kasutamiseks on mitmeid võimalusi, millest meie koolile sobiks kolm. Nende põhjal võiks samuti teha üldistusi ja kokkuvõtteid taristu eesmärgipärase kasutamise kohta:

  1. tundide vaatlus juhtkonna ja teiste õpetajate poolt, mille käigus vaatleja märgib tunnikülastuslehele mis IKT vahendit tunnis kasutati, mis eesmärgil ja kuidas.
  2. õpilaste ja õpetajate IKT küsitlus google küsimustiku kaudu.
  3. IKT seadmete kasutamise graafiku alusel.

 

Üks kommentaar “Kolmas kodutöö

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s