Neljas kodutöö

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud 
Minu elu mobiiliseadmete kasutamises oma igapäevatöös ja õppimises võib jaotada kaheks: enne augustit 2014 ja peale seda. Miks see just nii on? Vastus on lihtne. Augustis 2014 osalesin ma Gustaf Adolfi Koolituskeskuse kahepäevasel konverentsil “IKT’st lihtsalt ja moodsalt”. Osalemine sellel üritusel näitas mulle, et mu seni pigem tagasihoidlikud pürgivused ja katsetused mobiiliseadmete kasutamisega igapäevatöös on katsetused õiges suunas. Oli tore näha kuidas see juba praktikas töötab ning õppida praktikutelt mis ja kuidas toimib. See oli võrratu kogemus, mis andis mulle julguse ja inspiratsiooni.

Tulles peale seda seminari oma kooli, säravate silmade ja ideedeküllusega, hakkasin vaikselt ka kolleege mobiiliseadmete kasutamisega tunnis harjutama. Seminaril sain terve nimekirja asjadest, mida saaks kasutada erinevates ainetes ning nägin ka seda, kuidas konkreetselt üht või teist äppi kasutada saab. Installisin äppid endale nii telefoni kui ka tahvelarvutisse ja hakkasin ise katsetama. Selliste, minu jaoks tol ajal, uute äppide seas olid KeyNote, Pages, QR reader, EraserFree, ChatterKid, PuppetEdu, ThingLink, Samblikud, Elements 4D, LiveButterflies, iMotionR, iMotion, iPhysics, Wolfram Alpha  Kahoot, Socrative jms.

ChatterKid’i abil proovsime lastega teha naljakaid videosid, üks näide minu  tehtud videost on siin.

Kahoot’i ja Socrative’i abil mitmekesistasin tunnikontrolle eesti keele ja inimeseõpetuse tundides, koostades teste, mida õpilased said koheselt ka katsetada.

Selle aasta augustis käisin samuti Gustaf Adolfi Koolituskeskuse poolt korraldatud seminaril “IKT koolis täna ja homme”, kus lisaks juba tuttavatele äppidele tuli palju uusi ideid nende äppide kasutamise kohta tundides, juba vaadates kooli haridustehnoloogi pilguga. Palju ideid olen saanud ka selliselt blogilt nagu Apple Koolis

Peale selliseid koolitusi, tekib ka endal isu väikeste avastuste tegemiseks. Minu jaoks selliste väikeste saavutuste-avastuste kuuluvad mitu äppi VideoScribe, millest oli juttu varasemates postitustes, Mindomo – enamasti uue võimalusena teha esitlust. StarWalk – tähistaevaga tutvumiseks ning nii mõnigi teine.

2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus –  kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?

Minu arvates see sõltub mitmest asjaolust:

Esiteks – kas see on õpetaja põhikonto sotsiaalvõrgustikus või see konto on loodud õpilaste ja lastevanematega suhtlemiseks.

Teiseks, sõltub sellest, mida õpetaja oma konto alt avalikustab.

Klassijuhatajal võiks olla oma klassi õpilased küll sõbralistis, sest nii klassijuhataja saab aimu õpilaste interneti harjumustest ja käitumisest ning saab omalt poolt seda vajadusel korrigeerida. Mõnikord on sotsiaalvõrgustik mugav vahend teatud pakiliste  asjade arutamiseks.

Õpetajad saavad oma sotsiaalvõrgustiku konto kaudu teha ka õppetööd. (Nt. Jaak Juuske FB konto, kus ajaloo õpetaja avalikustab erinevaid lugusid ajaloolistest ehitistest jne.)

Minu arvates, enne õpilaste sõpradeks lisamist, tuleks teha endale mõned asjad selgeks, esiteks milleks seda teen, teiseks vaadata oma konto üle, et seal poleks kompromenteerivat materjali, sõlmida mõned kokkulepped õpilastega, millest kinni pidada. Kui õpetajal on midagi postitada, mida ta ei taha õpilastega jagada, siis peaks seda meeles pidada ja sõnumi sätetes valida vastavad sõnumi saajad.
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)

Kuna koolis õpetan uurimistöö aluseid nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilastele siis oma tundides räägin õpilastele sellest mis on autorikaitse, kooli tugiteenuste spetsialistid ja ka klassijuhatajad tutvustavad oma klassides ja kooliõplastele isikukaitse põhimõtteid. Alati kui lapsed teevad loovtöid, palun nedel oma nimed tööle märkida. Need tööd, mis erinevatele võistlustele koolist välja lähevad on alati sildistatud, siltidel on laste ja juhendajate nimed, tihti ka allikad, kui seda on töös kasutatud. Kirjalikke töid ilma viideteta ma ei võta vastu. Autori ja isikukaitse teema on meie ühiskonnas tänapäeval  väga tähtis.
c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas?

Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita)

Taristu projekte mina isiklikult pole varem teinud, olen üritan teha riistvara arendusprojekti riistavara aines, kuid üks asi on koostada ja kavandada projekti plaan ning hoopis teine asi on projekti otsast lõpuni läbi viia.

Minu enda lemmikuks on aastate jooksul olnud Apple oma Mac’i ja iOs’iga. Rääkides taristu arendamise projektist, seisab minu silme ees pilt ühest koolist Inglismaal. Kus kogu klass oli Mac’e täis, samas olid seal ka tahvlid.

Sel aastal külastades Eesti Infotehnoloogia Kolledzhit taristu seminari ühe tunni raames, nägin ka ruumilist lahendust, mis mulle väga meeldis, kahjuks peab tõdema et selline stsenaarium on meie koolis vist vähem tõenäoline.

Samas pakkus mulle huvi ka Makey-Makey ja Rapsberry Pi kasutamine teistes koolides, kuid ma arvan et selleni ma veel ei jõua sel lihtsal põhjusel, et vajalikke muutuste ala meie koolis iKT-vallas on lai ja sisult kündmata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s