Neljas ülesanne – animatsiooni loomine

Valmistades ette animatsiooni kodutööd mõtlesin sellele, et tahaks järele proovida ka tunnis tehtud tegevusi.

Alustasin seekord http://gifcreator.me/ veebirakendusest.Kuna kunstnikuna pole ma sündinud, siis leidsin internetist avalikust vaatest pildiseeria:

Kuna pildiseeriaga polnud selles veebirakenduses midagi parata, siis ühe teise rakendusega (Lightshot Screeshot) tükeldasin pildiseeria üksikuteks piltideks, mida kokku tuli 14, siin nad siis on:

 

Seejärel laadisin kõik üksikpildid veebirakendusse http://gifcreator.me/ ja hakkasin animatsiooni sättima. Katsetasin erinevat kaadri vahetuse kiirust ning minu meelest kõige optimaalsem selle pildi jaoks oli 100, 500 oli kuidagi väga loiu. Siis kui kiirus oli paigas, salvestasin pildi arvutisse .gif laiendusega.

Tulemus on siis siin:

 

Samamoodi toimisin ka vastassuuna pildiseeriga:

Üksikpildid:

Tulemus:

 

Katsetades seda veebirakendust saan öelda seda, et see on väga mugav, kuid selleks, et vältida pildi meeletut tõmblemist nagu mul siin tuli välja, tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, et pildid oleksid kõik samas suuruses.

Minu tehtud kooliaineline animatsioon Google Web Designeris on leitav Google Drive’i kaustas, mis asub siin. Samas kaustas on ka kõik animatsioonis kasutatud pildid olemas.

Oma Google Web Designer kogemusest.

Taustainfo

Tunnis oli asi natuke võõras ega ausalt öeldes oma koolist animatsiooni tegema hakates ei arvanud, et sellest asjast midagi üldse välja tuleb. Lugesin läbi loengu materjali ja õppejõu poolt pakutud materjali, kuid sellest mulle ei piisanud, kuna rakenduse sisene töölaud oli natuke võõras, kuigi teatud sarnasusi nt video ajagraafikuga on küll olemas.

Otsisin ja vaatasin erinevaid videotunde internetist. Leidsin ühe video, kus selgitus oli üsna hästi arusaadav ja samm haaval antud. Video on venekeelne.

Ettevalmistus animatsiooni loomiseks

Esimesena laadisin endale arvutisse videotunni assets materjale, siis tehes lahti GWD rakenduse lisasin mulle animatsiooni jaoks vajalikud failid käsuga Import assets… File menüüst. Siis kui kõik vajalikud failid olid lisatud, nagu videotunnis õpetatud, panin linnukese Transform Control ette, seda selleks et oleks võimalus muutusi jälgida ja neid samm haaval kohedada. Siis kui kõik asjad olid ette valmistatud alustasin tööd.

Animatsiooni loomise protsess

Teksti lisamine ja toimingud võtmekaadritega timeline’ il. Mõtlesin millist teksti kirjutada, ja võtsin aluseks meie kooli selle aasta moto, milleks on ” Tark olla on moodne”. Kuna tegemist on õppeasutusega, siis see tõstetud kätete idee mulle väga meeldis, kuid selleks et ta oleks aeglasem ja sujuvam tuli natuke kohendada algseid seadeid võtmekaadrites, üritasin seda teha nii Quick Mode kui Advanced Mode’is. Quick Mode’is sai mängitud kaadrite vahelise ajaga, Advanced Mode’is sai mängitud võtmekaadrite lisamise ja eemaldamisega kiirklahvide F5 ja F6 abil. Palju nalja sai tekstide ja piltide lohistamisega, kui nad hakkasid ootamatult keerama, või siis liigutamise tagajärel Preview’d uurides nägin kuidas koolilogo hakkas järsku jänest tegema ja hüppama mööda bännerit imelikke teid pidi. Tükk aega otsisin viga, leidsin – olin kogemata paar üleliigset võtmekaadrit lisanud. Kui sain hüppava jänese asemel koolilogo tagasi küll oli endal uhke tunne, et leidsin milles viga oli. Kokkuvõttes animatsiooni enda tegemine võttis mul umbes 5-6 tundi aega, sest pidevalt otsisin kus ja mida kiiremaks või vastupidi aeglasemaks teha.

Salvestamine ja jagamine

Alles siis kui hakkasin selle protsessiga konkreetse animatsiooni puhul tegelema, sain aru kui tüütu võib üks asi olla. Salvestamisega probleeme ei tekkinud, salvestada sai nii Dropboxi, GoogleDrive’i kui ka  oma arvuti kettale. Tahtsin esialgu, et animeeritud pilti oleks ka ajaveebis näha, sest muidu ei ole ju huvitav, kui seda keegi valmis kujul ei näe. Kuid sain aru, et minu teadmisi selleks ei piisa. Katsetasin selliseid võimalusi, nagu piltide lisamine, ei õnnestunud; siis  <iframe> võimalust, kuid õnnetuseks ka see ei läinud tööle. Õigemini oleks küll öelda, et freim ise tekkis küll  vajalikule kohale, kuid oli sisutühi.  Üritasin ifremi puhul nii Dropboxi, GoogleDrive’i kui ka kooli ftp serveri kausta linkimist, ei midagi. Lõpuks kuna tähtaeg pidi juba varsti kukkuma otsustasin, et lihtsalt jagan Google Drive’i kausta oma postituses. Kaustas on kõik pildifailid olemas ning ka vajalik index.html on ka olemas. Lugedes foorumite postitusi, sain aru et ilma tasuliste widgetite ega pluginateta ei saa ma selle ülesande kujunduse jagamisega toime tulla. Siiralt kahju.

 

 

 

 

Teine ülesanne: helitöötlus

Väga huvitav ressurss helitööstuse kohta: Metshein.com

Ülesandeks oli  teha enda kõne salvestus ja töödelda seda Audacity helitöötluse tarkvara abil. Programmi sai installitud siit.

Enne kui ma hakkan kirjutama sellest, kuidas ma helitöötluse tegin tahaks ära mainida, et ma pole varem helitöötlusega tegelenud, välja arvatud loengus, kus aega jäi napiks.

Lugesin kuulamisülesande jaoks üht teksti peale, siin on helifail “Mida keegi talvel teeb?”

Helitöötluseks ettevalmistav etapp – lähtefailid

Selleks et salvestada protsessi vahesamme, tegin GoogleDrive’is kausta, HTMTLU Helitöötlus.

Peale seda kui ma helisalvestuse tegin, tuli mul idee teha seda natuke huvitavamaks ja lisada sinna natuke õhkkonna tekitavaid helisid, nii siis sai otsitud lainete müra. Selle heli ma leidsin siit ning lainete helile lisaks tuli mõte meeleolu loomiseks kasutada ka pisut muusikat, lainete ja merega seoses tuli mul meelde Enya – May it Be lugu, mille ma sain siit alla laadida. Mõlemad failid said .mp3 formaadis alla laetud.

Enda kõnesalvestise töötlemine

Järgmise sammuna võtsin salvestatud tekstifaili sealt eemaldasin suuremad pausid ja käsuga Noise Reduction menüüst Effect tasandasin tausta müra, milles oli kuulda õpilaste suhtlemist vahetunnis.

Enya May it Be miinus .mp3 – töötlemine
Lõikasin eest ja tagant tühimikud ära, jätsin helifailist ainult 50 sekundi pikkuse lõigu. Lõikamiseks kasutasin käske Trim Audio, seejärel salvestasin eraldi failina. Muutsin heli tugevust nõrgemaks kasutades käsku Hard Limiter, menüüst Effect

Lained sound_cd4_11.mp3- töötlemine

Lühendasinfaili 45 sekundile. Lühendamiseks kasutasin  käsku Trim Audio. Muutsin heli tugevust nõrgemaks kasutades käsku Hard Limiter, menüüst Effect

Kuulamisülesande failis, eemaldasin koolilaste ja vahetunni taustamüra käsuga Noise Reduction menüüst.

Kompositsiooni loomine

Avasin lainete töödeldud helifaili ja File menüüst käsuga Import lisasin projekti muusika ja kõnesalvestuse. Helifaili kompositsiooni lõpetasin käsuga Fade Out menüüst Effect, selleks et fail sujuvalt lõppeks. Kuulasin, mulle tulemus meeldis, muusika ja lained olid heli taustaks ja andsid just seda muljet, mida ma oleks tahtnud. Võib olla oleks võinud rohkem töötada enda kõne salvestusega, kuid kahjuks selleks tuleb mul veel pikalt harjutada Audacity’ga. Tulemus on salvestatud helitöötluse kaustas .mp3 failina pealkirjaga Kuulamisülesanne Mis on Jää All?

 

Kolmas ülesanne: video tegemine

Üheks ülesandeks meil oli videolõigu monteerimine.

Kuigi ma varem olen teinud juba videosid MovieMakeriga, nüüd ma tahtsin proovida iMovie rakendust, kuna ligipääsu Movie Makerile mul enam ei ole.

Selle video jaoks võtete tegemiseks kasutasin Apple IPad mini ja Apple Iphone 5S sisseehitatud kaamerat. Kõik videod ja fotod on minu enda poolt filmitud. Looduspilte allpool lisatud galeriist võib kasutada CC litsensi põhjal; minu  lapse piltide kasutamine kolmandate isikute poolt on keelatud.

Kuna filmi teema mul kujunes iseenesest, siis esimese asjana otsisin vajalikke helifaile. Nendeks sai kaks laulu .mp3 formaadis:

• Laul “Talv” L.Milleri esituses
• Laul “Talve võlumaa” I.Linna ja M.Listra esituses

Video aluspõhjaks valisin Modern põhja

Lisasin oma videole algussladi, mille peal on märgitud filmi pealkiri ning lõpuslaidi, millele märkisin video kohta käivat infot.

Fotode ja videolõikude vahel kasutasin üleminekut Cross dissolve ning mõnes kohas üleminekut Transitition (mis on Modern põhja vaikimisi üleminek).

Kui kõik fotod ja videolõigud olid lisatud, siis lisasin mõne koha peale kirjeid, kaustades selleks kirjete lisamise slaidi Titles – Middle

Seejärel lisasin oma videole muusikapalasid. Kuna laul “Talve võlumaa” osutus esialgu liiga lühikeseks, siis otsustasin et esimeseks palaks on “Talv” ja lõppu lisasin “Talve võlumaa” pala, mida tuli lühendada, et muusika ei kestaks videost kauem.

Siis on videos kasutatud piltide galerii:

This slideshow requires JavaScript.

Tulemus on siin:

Siin on näide õppevideotest, mida olen teinud kasutades veebirakendust Sparkol VideoScribe. Sellel rakendusel on olemas nii telefonide kui ka lauaarvutite äpp.

Mõned minu poolt varasemal ajal koostatud videod:

4.loeng – Õpisüsteemi evalvatsioon

4.õppedisaini loengu slaidid 

Evalvatsioon

Maia Lust, Airit Vaitmaa, Jana Liiv

Testgrupiks on 9.klassi õpilased ja õpetajad

Peame leidma 15 9.klassi, sest klasside tasemed on erinevad: väikearvuline klass, 10 maakooli ja  5 suurt kooli.

Miks nad peaksid nõus olema?

•  Valitud koolid sidusid meie  projekti oma loovtööga (III kooliaste peab tegema riikliku õppekava järgi  loovtöö, ja see võib olla rühmatöö).
• Loovtöö peab olema ka õppeaineid lõimivv ja meie projektis osalemine sobib väga hästi loovtöö teemaks.

Tagasisidet ootame projektis osalevatelt õpetajatelt ja õpilastelt. Õpetajatega toimuvad individuaalsed intervjuud projekti lõppedes. Õpilased annavad tagasisidet iga tunni lõpus.

I TASE: reaktsioon

I Õpetajad:

1. Õpetajal palutakse teha vabas stiilis märkmeid pärast iga peatüki lõppu. Õpetajatel palutakse jälgida, kuidas toimisid ülesanded, kuidas tundusid õppematerjalid ja mida õpetajad veel tähele panid.
2. Intervjuu toimub pärast kursust. Intervjuul on pearõhk järgmistel avatud küsimustel:

• Millise mulje jättis läbiviidud õppeprojekt teile ja teie arvates Teie õpilastele?
• Millised ülesanded pakkusid Teie arvates õpilastele kõige enam huvi?
• Millise mulje jätsid Teile õppeprojekti ülesanded ja tegevused?
• Kuidas hindate ülesannete raskusastet?
• Kuidas Teie arvates toetasid allülesanded lõppeesmärgi saavutamist?
• Kuidas te hindate õppeprojekti kasutajasõbralikkust?
• Kuidas tuldi toime etteantud ajaga?
• Kuidas hindate õppeprojekti jätkusuutlikkust?
• Millised on Teie muudatuse ettepanekud?

II Küsimustik õpilastele: Õpilane täidab iga peatüki kohta käiva küsimustiku selle lõppedes.

Küsimustik koosneb intervallskaaladest (t-test), et andmete põhjal teha võimaluse korral üldistusi ja avatud küsimustest

Näiteks:

1) Kuidas hindad peatüki videomaterjale?

1 2 3 4 5

ei meeldi üldse –  meeldib väga

2) Kuidas hindad peatüki jõukohasust?

1 2 3 4 5

väga raske  –  väga kerge

3) Avatud küsimus:

Jaga oma mõtteid …. teema käsitlemise kohta.

II TASE: Õppimine

Õpetajad saadavad meile loovtöö, kust me saame vaadata mis lõpptulemus oli, et seda analüüsida. Meid huvitab see, kuivõrd toetavad õppeprojekti peatükid lõppprodukti ehk loovtöö koostamist.

3.loeng -Õpetamise strateegiad ja õppematerjalide disain

3.õppedisaini aluste loenguslaidid 

Reeglid: kui – siis (what happens, if…)

Mitte ajada segamini fakte ja mõisteid.

Fakt – mis on vikerkaare 3. värv

Mõisteid ei tohi olla liiga palju, need tuleb mõistlikult/oskuslikult õppetüki jooksul ära jaotada, loogiliselt järjestada.

Mõiste esitatakse seostena, st üks mõiste defineeritakse teise kaudu. Seoseid on kahte liiki (kind-of, part-of) – st üks mõiste on teise alamliik või teise osa (nt täisnurkne kolmnurk on osa nurkade liikidest; kinds-of on näiteks google kaardirakenduse osad satelliit, 3d jmt).

TELL – õpetajapoolsed selgitused, rääkimine tunnis üldisemalt

SHOW- õpetaja poolne demonstreerimine, esitlused, katsed, konkreetse näite või üksikjuhtumi toomine õppeprotsessi jms

DO-  õpilaste poolne teadmiste rakendamine üksikjuhtumi lahendamiseks

ASK – õpilaste poolne õppeprotsessi, õpiväljundite,-ülesannete, -teadmiste tagasisidestamine õpetajale

Nt Susani kohvik:

WHOLE TASK-  käibemaksu lisamine saiakese hinnale:

TELL – käibemaksu mõiste;

SHOW – pilt saiaksese hinnast, kus on näha käibemaks.

ASK- kas on õigesti arvutatud.

DO – arvutada üle käibemaks, kontrollida.

NB! Vaadata oma tööd üle kasutades allolevat tabelit.

Järjekord ei pea olema sama, ka do võib olla esmane. Oluline on loogiline järjestus. Seda tabelit tuleb kasutada oma õppetüki disainimise juures.

M.Laanpere kõige lähem näide Merrillile on lehel aku.opetaja.ee

 Oluline õppedisaini juures on see, et me suudame neile ära õpetada materjali nii, et õpilane suudab rakendada selle täiesti uues elulises situatsioonis.

Selle loengu puhul oli raske läbinärida sellest komponentide analüüsi tabelist. Muu materjal oli enam-vähem loogiline ja sellest sain aru, komponentide analüüsi tabel tahab veel süvenemist saada.

2.loeng -Probleemipüstitus ja õpitegevused

2. õppedisaini aluste loengu slaidid

Merrill toob välja 5 õpetamise põhiprintsiipi:

1. Kõige olulisem on probleemi või ülesande kesksus, mida on vaja lahendada. Hästi kavandatud õpe on üles ehitatud ülesande püstitamisele. Seni on tüüpiline teemade püstitamine. Õppedisainis on  need ülesanded esmajärgulised, mida õpilane peab tegema. Nt susani kohviku näide, raamatupidamine arvutisse, excelisse, mille lahendamine toimub kursuse lõpus ja oskama saadud teadmisi edaspidi rakendama ükskõik mis iganes elulisel juhtumil.
2. Aktiveerimine: akt õpilaste tähelepanu, varasemad teadmised, tuuakse näiteid, võrreldakse.
3. Demonstreerimine: õpetaja näitab, kuidas asja tehakse.
4. Teadmiste rakendamine: pole kasu, kui ei rakenda. Iseseisvalt, lihtsamate ülsannete peal.
5. Lõimimine:

Vt näidet slaidilt (näide õpiobjekt tabelarvutusest).

• Eeldus: tabeli kasutamine, sihtrühm + õpieesmärk
• Probleem: koostada tädi s. müügaruanne
• Ülesannete jada: kergemast raskemani
• Komponentide analüüs: näiteks: 1. ülesanne, kus tuli sisestada nootide sagedus, on tarvis järgmisi oskusi: arvude ja teksti sisestamine tabelisse – mis on veerg, rida, lahter
• Õpetamise strateegia:
• õppematerjali  kujundus
• õppematerjali tootmine

Õpiväljundid:

Õpiväljundite verbid Bloomi taksonoomia järgi, vältida sõna “oskab”.

Operatsioon on ühe hiireklõpsu sarnane. Tööjuhend on fikseritud funktsiooni tasandil. Funktsioonid jagunevad tegumiteks. Tegumeid kirjeldavad operatsioonid.
Minu õppetükki õpiväljundid:

Siin on minu õppetüki  sõnastatud õpiväljundid. Õppetüki teema: Elu koolis

• Õpilane loob seoseid 1980. aastate sündmuste vahel ja toob näiteid;
• Õpilane kujundab temaatilist veebipõhist pildikollaaži;
• Õpilane süstematiseerib internetiallikatest leitud informatsiooni;
• Õpilane leiab internetiallikast vajalikku teemakohast infot;
• Õpilane koostab intervjuu küsimusi;
• Õpilane küsitleb inimesi nende kogemuse kohta 1980-aastate koolis;
• Õpilane üldistab intervjuude kaudu saadud informatsiooni;
• Õpilane produtseerib lühikese videouudise;

Selle loengu materjalide põhjal kõige enam mind kõnetas Merrili “kivike tiigis” õppedisaini mudel, mis on tihedalt läbipõimunud Bloomi taksonoomia väljundverbidega. Minu jaoks need kaks asja pöörasid peapeale kogu minu senise ettekujutuse õpetamisest. Minu jaoks kogu kursuse jooksul kõige raskemaks osutus kõigest sellest tervikuna arusaamine ning ma pole sugugi kindel, et olen sellest asjast ikkagi õieti arusaanud. Ma täiesti saan aru, kuidas see võib toimuda mõne teise aine õpetamisel nt: matemaatika või ajalugu, kuid olles keeleõpetaja, mul on raske kujutada ette kuidas ma peaksin nt Merrili mudeli järgi õpetama vene keelt emakeelena rääkivatele lastele eesti mitmuse osastava käände moodustamist. Hetkel see lihtsalt pähe ei mahu ja vajab natuke seedimist.

1.loeng – Sissejuhatus õppedisaini alustesse

1. õppedisaini aluste loengu slaidid 

Mõiste selgitused:

• õpi- = õppimine (õpidisain, õpikeskkond, õpivõrgustik)
• õppe- = õpetamine (õppekava)
• disain – kujundamine, kujustus

1. Õppedisaini mõiste

õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine õppimise tulemuslikuse tõhustamiseks. See ei ole graafiline disain ega ka  tootedisain, kus oluline on mugavus, odavus peale visuaalse külje.

Õppedisain asendab mõistet didaktika (didaktika ega pedagoogika mõistet läänemaailm ei tunne).Õppedisain on HT põhiline alamvaldkond (k.a. näit eksamite loomine, juurutamine).

Õppimine võib toimuda ilma õpetamiseta. Õpetamine ilma õppimiseta mitte.

Ka lendamise õpetamiseks tuleb enne kavandada simulaator, millega tegeleb õppedisainer.

2. Õpisüsteemid 

ILE – interactive learning environments, näiteks:

• http://toitumine.ee/muinasjutukad/ 
•  www.rahamaa.ee

ITS – intelligent tutoring system arvestab õpilaste  erinevusi, suunab neid eri radadele

 CBI – computer based instruction –puhul pidid kõik õpilased jõudma samade tulemusteni.

PSS – perfomance support system – parem õppimine toimub tööga samal ajal, töö vallandab mikroõppe, see süsteem aitab õppida töötamisel (webPSS on veebipõhine). Õppedisainerid tegelevad selliste süsteemide juurutamisega, uurivad, kaardistavad, otsivad materjale.

e-õpe 2.0

CSCL – computer supported collaborative learning -tekkinud reaktsioonina CBI tegevusele. Õppematerjale pole tarvis, need on internetis olemas. Kõige paremad materjalid teeb õpilane ise õppimise käigus, kuidas õpilast toetada nende materjalide tegemisel.

3. Õppesüsteemide struktuur

1. CSI puhul lineaarne mudel. ei arvesta õppija individuaalsusega, eelteadmistega, huvidega. Näiteks Keeleklikk
2. mittelineaarne-hargnev – paindlikum, arvestab erineva teadmiste tasemega õppijatega. näit Timemesh, Livemocha
3. laadaplats – ideed ei ole ette antud, kuidas kasutaja liigub, otsustab õppija ise. keeruline.

Inimesed õpivad, nagu loomad (Skinner) – näitad ette, teeb järgi, saab hinnangu (nagu enamus õpiäppe) – “piits-präänik” meetod.

ADDIE mudeli koopia edidaktikumis. ADDIE tuleneb üldisest õppemudelist. Tüüpiline.

ASSURE mudel- Õppedisain lähtub sellest, mida peavad õpilased oskama kursuse lõpuks, ehk õpiväljunditest. St esmalt luuakse nn lõputest, millele järgnevd muud õppematerjalid.

Form. hindamine: muuta paremaks, probleemide väljatoomine, ettepanekud nende likvideerimiseks.

3C mudel: ⅓ materjalide loomine, ⅓ teema uurimine, ⅓ …………..

4C mudel: parim hetkel, mis saadaval ÕS teemal.

Meie õppedisaini kursuse aluseks on Merrilli mudel. 

• whole task = tädi  Susani kohviku raamatupidamine
• jada =sisestamine – kujundamine – valemid (järkjärgult keerulisemaks)
• strateegia = kuidas ma selle korraldan, paaris-üksi, kodus-klassis?

Lõpetuseks, mind see loeng kõnetas mitmest aspektist. Esiteks_ mõistega õppedisain kohtusin esimest korda, kuigi selle alaseid mõtteid oli peas juba varem ka olnud. Oli avastamisrõõmu kui nägin kui palju erinevaid mudeleid ja süsteeme on õppedisaini valdkonnas olemas. Nähes ADDIE ja Merrili kivike tiigis mudelit, mul tekkis ära tundmise rõõm, sest oma koolis kasutame väga palju lõimitud aine ja keeleõpet, eriti keelekümblusklassides, kus nn whole taski saavutatakse läbi mitme aine, minu jaoks ADDIE on see mida iga õpetaja teeb oma õppetööd kavandades, analüüsides, parandades ehk siis see on õpetaja töö lahutamatu osa.