1.loeng – Sissejuhatus õppedisaini alustesse

1. õppedisaini aluste loengu slaidid 

Mõiste selgitused:

  • õpi- = õppimine (õpidisain, õpikeskkond, õpivõrgustik)
  • õppe- = õpetamine (õppekava)
  • disain – kujundamine, kujustus
  1. Õppedisaini mõiste

õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine õppimise tulemuslikuse tõhustamiseks. See ei ole graafiline disain ega ka  tootedisain, kus oluline on mugavus, odavus peale visuaalse külje.

Õppedisain asendab mõistet didaktika (didaktika ega pedagoogika mõistet läänemaailm ei tunne).Õppedisain on HT põhiline alamvaldkond (k.a. näit eksamite loomine, juurutamine).

Õppimine võib toimuda ilma õpetamiseta. Õpetamine ilma õppimiseta mitte.

Ka lendamise õpetamiseks tuleb enne kavandada simulaator, millega tegeleb õppedisainer.

2. Õpisüsteemid 

ILEinteractive learning environments, näiteks:

ITSintelligent tutoring system arvestab õpilaste  erinevusi, suunab neid eri radadele

 CBIcomputer based instruction –puhul pidid kõik õpilased jõudma samade tulemusteni.

PSS – perfomance support system – parem õppimine toimub tööga samal ajal, töö vallandab mikroõppe, see süsteem aitab õppida töötamisel (webPSS on veebipõhine). Õppedisainerid tegelevad selliste süsteemide juurutamisega, uurivad, kaardistavad, otsivad materjale.

e-õpe 2.0

CSCL – computer supported collaborative learning -tekkinud reaktsioonina CBI tegevusele. Õppematerjale pole tarvis, need on internetis olemas. Kõige paremad materjalid teeb õpilane ise õppimise käigus, kuidas õpilast toetada nende materjalide tegemisel.

3. Õppesüsteemide struktuur

  1. CSI puhul lineaarne mudel. ei arvesta õppija individuaalsusega, eelteadmistega, huvidega. Näiteks Keeleklikk
  2. mittelineaarne-hargnev – paindlikum, arvestab erineva teadmiste tasemega õppijatega. näit Timemesh, Livemocha
  3. laadaplats – ideed ei ole ette antud, kuidas kasutaja liigub, otsustab õppija ise. keeruline.

Inimesed õpivad, nagu loomad (Skinner) – näitad ette, teeb järgi, saab hinnangu (nagu enamus õpiäppe) – “piits-präänik” meetod.

ADDIE mudeli koopia edidaktikumis. ADDIE tuleneb üldisest õppemudelist. Tüüpiline.

addie

ASSURE mudel- Õppedisain lähtub sellest, mida peavad õpilased oskama kursuse lõpuks, ehk õpiväljunditest. St esmalt luuakse nn lõputest, millele järgnevd muud õppematerjalid.

assure20model

Form. hindamine: muuta paremaks, probleemide väljatoomine, ettepanekud nende likvideerimiseks.

3C mudel: ⅓ materjalide loomine, ⅓ teema uurimine, ⅓ …………..

oppedisaini-alused-2013-1-sissejuhatus-29-638

4C mudel: parim hetkel, mis saadaval ÕS teemal.

4cidmodel

Meie õppedisaini kursuse aluseks on Merrilli mudel. 

  • whole task = tädi  Susani kohviku raamatupidamine
  • jada =sisestamine – kujundamine – valemid (järkjärgult keerulisemaks)
  • strateegia = kuidas ma selle korraldan, paaris-üksi, kodus-klassis?
Lõpetuseks, mind see loeng kõnetas mitmest aspektist. Esiteks_ mõistega õppedisain kohtusin esimest korda, kuigi selle alaseid mõtteid oli peas juba varem ka olnud. Oli avastamisrõõmu kui nägin kui palju erinevaid mudeleid ja süsteeme on õppedisaini valdkonnas olemas. Nähes ADDIE ja Merrili kivike tiigis mudelit, mul tekkis ära tundmise rõõm, sest oma koolis kasutame väga palju lõimitud aine ja keeleõpet, eriti keelekümblusklassides, kus nn whole taski saavutatakse läbi mitme aine, minu jaoks ADDIE on see mida iga õpetaja teeb oma õppetööd kavandades, analüüsides, parandades ehk siis see on õpetaja töö lahutamatu osa.

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s