2.loeng -Probleemipüstitus ja õpitegevused

2. õppedisaini aluste loengu slaidid

Merrill toob välja 5 õpetamise põhiprintsiipi:

  1. Kõige olulisem on probleemi või ülesande kesksus, mida on vaja lahendada. Hästi kavandatud õpe on üles ehitatud ülesande püstitamisele. Seni on tüüpiline teemade püstitamine. Õppedisainis on  need ülesanded esmajärgulised, mida õpilane peab tegema. Nt susani kohviku näide, raamatupidamine arvutisse, excelisse, mille lahendamine toimub kursuse lõpus ja oskama saadud teadmisi edaspidi rakendama ükskõik mis iganes elulisel juhtumil.
  2. Aktiveerimine: akt õpilaste tähelepanu, varasemad teadmised, tuuakse näiteid, võrreldakse.
  3. Demonstreerimine: õpetaja näitab, kuidas asja tehakse.
  4. Teadmiste rakendamine: pole kasu, kui ei rakenda. Iseseisvalt, lihtsamate ülsannete peal.
  5. Lõimimine:

Vt näidet slaidilt (näide õpiobjekt tabelarvutusest).

  • Eeldus: tabeli kasutamine, sihtrühm + õpieesmärk
  • Probleem: koostada tädi s. müügaruanne
  • Ülesannete jada: kergemast raskemani
  • Komponentide analüüs: näiteks: 1. ülesanne, kus tuli sisestada nootide sagedus, on tarvis järgmisi oskusi: arvude ja teksti sisestamine tabelisse – mis on veerg, rida, lahter
  • Õpetamise strateegia:
  • õppematerjali  kujundus
  • õppematerjali tootmine

Õpiväljundid:

Õpiväljundite verbid Bloomi taksonoomia järgi, vältida sõna “oskab”.

700px-blooms_rose-svg

cognitive-process-table

Operatsioon on ühe hiireklõpsu sarnane. Tööjuhend on fikseritud funktsiooni tasandil. Funktsioonid jagunevad tegumiteks. Tegumeid kirjeldavad operatsioonid.
Minu õppetükki õpiväljundid:

Siin on minu õppetüki  sõnastatud õpiväljundid. Õppetüki teema: Elu koolis

  • Õpilane loob seoseid 1980. aastate sündmuste vahel ja toob näiteid;
  • Õpilane kujundab temaatilist veebipõhist pildikollaaži;
  • Õpilane süstematiseerib internetiallikatest leitud informatsiooni;
  • Õpilane leiab internetiallikast vajalikku teemakohast infot;
  • Õpilane koostab intervjuu küsimusi;
  • Õpilane küsitleb inimesi nende kogemuse kohta 1980-aastate koolis;
  • Õpilane üldistab intervjuude kaudu saadud informatsiooni;
  • Õpilane produtseerib lühikese videouudise;

Selle loengu materjalide põhjal kõige enam mind kõnetas Merrili “kivike tiigis” õppedisaini mudel, mis on tihedalt läbipõimunud Bloomi taksonoomia väljundverbidega. Minu jaoks need kaks asja pöörasid peapeale kogu minu senise ettekujutuse õpetamisest. Minu jaoks kogu kursuse jooksul kõige raskemaks osutus kõigest sellest tervikuna arusaamine ning ma pole sugugi kindel, et olen sellest asjast ikkagi õieti arusaanud. Ma täiesti saan aru, kuidas see võib toimuda mõne teise aine õpetamisel nt: matemaatika või ajalugu, kuid olles keeleõpetaja, mul on raske kujutada ette kuidas ma peaksin nt Merrili mudeli järgi õpetama vene keelt emakeelena rääkivatele lastele eesti mitmuse osastava käände moodustamist. Hetkel see lihtsalt pähe ei mahu ja vajab natuke seedimist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s