Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Loengu materjal

3.Ülesanne

web 2.0

Enne ülesande täitmist tegin endale selgeks, mis on Veeb 2.0, otsides selle definitsiooni peatuksin järgmisel, kuna see tundub mulle kõige asjatruum:

Veeb 2.0 termin tul kasutusele 2004. aastal ning see viitab maailma interneti võrgu teisele põlvkonnale. Märge 2.0  tuleneb tarkvara arendajatelt, kus numbriga traditsiooniliselt  viidatakse tarkvara versioonile. Mille alusel võib teha järeldust, et koos interneti arenguga on tulnud uusi võimalusi ja funktsioone, mida varasemal ajal ei olnud ning  internetis saadaval olev tarkvara pidi selle uuendusega kaasa minema. Siiski Veeb 2.0 ei viita mitte kont-uuele veebi versioonile, pigem aga selle tehnoloogiliselt arenenud kaksikule.

Veeb 2.0 tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab sellist kasutajate omavahelist töö taset, mis varem oli võimatu. Veebilehed on dünaamilisemad ning seal on palju ristviiteid, mõnede veebilehtede juurde moodustub oma kindel kasutajaskond, mis teeb teave levikut interneti avarustes veelgi lihtamaks ja kiiremaks. Miks see nii on? Arvatakse sellepärast, et enamus Veeb 2.0 funktisoone on kättesaadavad tasuta teenustena, siin tooks näiteks  Wikipedia ja Facebooki tormilist arengut. Mida suuremaks ja mahukamaks kasvab, veebileht, seda rohkem seal kasutatakse erinevaid Veeb 2.0 funktsioone. Tähtis on aga see, et kuigi Veeb 2.0 on terve uue internetiarengu ajastu sildiks tehnoloogia areng siiski jätkub omasoodu. ( Christensson, P. (2008, January 14). Web 2.0 Definition. Retrieved 2016, Mar 15, from http://techterms.com )

1342675952960

See joonis väga selgelt näitab suuna, milles liigub meie tänapäevane ühiskond, veebis sekundite jooksul luuakse ja avaldatakse palju erinavaid asju, ning kui 1990-aastate keskpaiku, veebis oli vähe resursse ning need mis olid, peaaegu ei võimaldanud üksikisikul luua ja avaldada oma enda asju, siis tänapäeval on võrdselt jagunenud valmis sisutarbijad ja sisuloojad.Seoses sellega vaadates seda konkreetset joonist tekib mul kaks küsimust:

  1. Kui mahukas on meie piiramatuks peetud veeb? Kas kunagi see saab otsa?
  2. Kas mingil hetkel tulevikus, see trend näitab ka langust?

Otsustasin analüüsida loengu materjalide põhjal pisut enda senist kogemust Veeb 2.0 vahenditega, selleks et endal oleks selgem ülevaade valdkonnast.

Veeb 2.0 sisuhaldusvahendid

Nagu loengumaterjalidest selgub, siis tänapäeval levinumad sisuhadusvahendid on WordPress, Weebly ja Blogger, oma elu jooksul, enamasti viimase 3 aasta jooksul olen kõigi kolmega kokkupuutunud.  Igal platvormil on oma + ja -. Hetkel pööraksin ma tähelepanu sellele kuidas on võimalik neid kasutada õppetöös. Meie kooli õpetajate seas on ajaveebi pidamine üsna levinud tegevus, kooli kodulehelt leiab ka viiteid enamusele õpetajate poolt loodud ajaveebidest. Siin kohal lisaks lühikese ülevaate meie kooli õpetajatel olemasolevatest ajaveebidest. Ülevaadet koostasin ise eelmisel aastal, selleks et tutvustada meie kooli õpetajate ajaveebi kogemust Kuressaare õpetajatele.

Jagades enda kogemust võin ütelda, et oma tutvust Veeb 2.0 sisuhaldusvahenditest alustasin sellise vahendiga nagu Ucoz.com, mis võimaldab WordPressi taoliselt luua ja süstematiseerida erinevat infot ning Bloggeri sarnaselt annab  vistutamise võimalust. Ucoz’e puhul on võimalus kasutada kas töölauda, html või CVS formaadis kujundust, mis teeb seda vahendit küllaltki paindlikuks. Sarnaselt weebly ja wordpressile on olemas nii tasuline kui ka tasuta kontod, on olemas ka e-poe loomse võimalus.Mis mulle UCOZ’e puhul siis, kolm aastat tagasi ei meeldinud, oli see et kujunduse teemad olid mitte väga köitvad ning selleks et saaks ilusat veebilehte, pidi väga kaua istuma ja mõtlema, kuidas ning mis toimub. Vesteldes koolis õpilastega olen tulnud järeldusele, et Ucoz on populaarne koht mängude põhiste lehtede loomiseks noortel, kuhu lisatakse kõikvõimaliku infot konkreetsete mängude kohta just mängurite enda poolt. Iga sellise lehe juurde tekib ka oma kindel kasutajaskond. Seda postitust ette valmistades juhuslikult komistasin ühe huvitava artikli otsa, artiklis võrreldakse oma vahel Ucoz ning Weebly platvormit ning artikli all on ka kasutajate kommentaarid olemas, mis kindlasti on toeks neile, kes pole veel teinud oma lõpliku valikut sisuhaldusvahendite suhtes.

Peale Ucoz’it töötasin rohkem Blogger.com vahendiga, see oli lõbus, sest pidid ise koguaeg otsima internetist kuidas saaks üht või teist asja oma ajaveebi vistutada, selleks tuli otsida kas html koodi, mis tavalisest oli kättesaadav kindla scriptina. Lõbus oli see, ka sellepärast, et sa pidevalt võisid muuta kujundust, lisades detaile või vastupidi neid vähemaks võtta, see oli ka lugejaskonnale huvitav, jälgida neid muutusi, paraku mõne aja pärast osutus see veidi aega nõudvaks, kuna muudatuste isu oli juba täiesti olemas, kuid kuna ise html koode ja scripte pole ju õppinud, siis, pidid kaua aega mõtlema, kuidas ja mis hakkab väljanägema, kui valmis saab, samas, kui sellistel teenustel nagu WordPress ja Weebly on juba olemas kindel dünaamiline kujundus, ning minu arvates ka rohkem võimalusi. WordPressi vahendit olen õppinud kasutama ühelt vene start-up ettevõtte koolituselt, koolitus oli asjalik ning õppisin sealt palju asju juurde, millest varem oli üsna pinnapealne ettekujutus.  Wordpressi puhul natuke masendab see, et kõige kasulikumad pluginad ja widgetid on tasulises versioonis kättesaadavad. Samas on väga lai valik kujundusteemadest.

See artikkel võrdleb oma vahel selliseid platvorme nagu Weebly ja WordPress üsna üksikasjalikult.

Olen proovinud kasutada ka Google Sites vahendit, kuid minu arvates see ei vasta hetkel minu vajadustele. Selle vahendi puhul on mugav see, et kõik asjad on ligipääsetavad ja omavahel integreeritavad just Google Apps rakendusi silmaspidades, kuid  väliste asjade vistutamine ei pruugi alati kõige paremini õnnestuda.

Olen koolis töötades katsetanud üsna mitu erinevat Veeb 2.0 sisuhaldusvahendit ning minu järeldus on selline. Iga vahend on huvitav ning igalühel on omad kindlad tugevused olgu see kasutamislihtsus ja -sõbralikus, kujunduse professionaalsus või integreeritus teiste vahendite ja ressurssidega.  Ma ei hakkaks sooviama mingit üht kindlat vahendit, sest lõpliku otsuse peaks siiski langetama lehe autor vastavalt sellele kelle jaoks on see mõeldud ja mis eesmärke see teenib.

Mõningaid näiteid minu poolt loodud asjadele:

www.ekvk.weebly.com – minu kui eesti keele õpetaja aineblogi, mida rohkesti kasutavad ka minu kolleegid koolist.

www.paehkk.wordpress.com – ja www.paevkk.wordpress.com – mõlemad olid loodud vastavalt hilise  ja varase keelekümbluse materjalide varamutena, eeskätt meie kooli õpetajatele, lastevanematele ja õpilastele.

Eelmisel aastal esimest korda puutusin kokku eesti keele õpetamisega varase keelekümbluse klassis ning hakkasin tegema Google Site abil teemapõhist õpikeskkonda:

LauseliikmedKäänamine – tegemist siiski on poolikasjaga, kuhu on plaanis lisada rohkem infot ja harjutusi. Kuid isegi sel kujul kolleegid on seda sel aastal juba ka kasutanud. Kindlasti on siin kuhu areneda, eriti tänapäeva olukorras, kus mul endal on oluliselt rohkem teoreetilisi teadmisi õpikeskkondadest.

Veeb 2.0 vahendid interaktiivse meediasisu loomiseks

Palju kordi sai juba selle aasta jooksul mainitud, et olen enamasti kasutanud interaktiivse materjali loomiseks vahendit LearningApps.com ning seda vajadusel vistutanud sinna kuhu parasjagu vaja on kas blogisse või veebilehele.

Olen samamoodi kasutanud ka Prezi. Mindomo, Slideshare, SlideBoom, Scribd,  teenuseid, millest juba ka loengumaterjalides juttu oli. Tahaks veel esile tuua selliseid väga huvitavaid vahendeid nagu:

PictureTrail.com – mis võimaldab teha väga huvitavaid piltide ja fotode esitlusi, pakkudes selleks galerii loomist, animatsiooni lisamist, fotode redigeerimist vajadusel,  fotode kuju muutmise võimalust ja palju muudki. Katsetades seda vahendit, veendusin et see on käitev ja huvitav, olen seda enamasti kasutanud, siis, kui on vaja teha kokkuvõtet õpilastetööde kohta. Mõned minu katsetused on nähtavad sellel lehel allpool.

http://en.educaplay.com/ – on ka väga hea vahend mitmesuguste ülesannete loomiseks. Oleme kasutades seda vahendit, loonud õpilastega ristsõnu, erinevatel teemadel:

Näiteks: Ristsõna, Sõnade järjekord lauses;

Õpilastega mulle väga meeldib teema kokkuvõteks kasutada selllist vahendit nagu Storyjumper.com. Kus ma annan neile võimalust olla loovad ja kasutada õpitavat keelt.  Näide õpilase tööst. See konkreetne töö on valminud siis, kui ma õppisin HITSA koolitusel Aktiivõpemeetodid e-õppes. Selle koolituse kohta tegin portfooliot, kus saab näha ka ülesannet, mille tulemusena ülalmainitud e-raamat valmis. millega võib tutvuda siin.

Enda jaoks esitluste tegemiseks avastasin ka eelmisel aastal Sparkol VideoScribe vahendit, millest ka varem on juttu olnud. Mulle see meeldib, kuid selle vahendi kasutamine eeldab väga selget muinasjutu loomist samm-sammult, siis ka lõpptulemus on ilus ja selge.

See koolitus oli minu jaoks kasulik ka sellepärast, et sealt sain juurde palju uusi ideid ja Veeb 2.0 vahendeid, mille abil saaks oma igapäevast tunnirutiini mitmekesistada. Nimekiri minu poolt tolle koolituse raames saadud Veeb 2.0 huvitavatest vahenditest asub siin.

Veeb 2.0 keskkonnad õppematerjalide loomiseks

Selle teema raames, minu jaoks kõige vähetuntumaks osutus just see valdkond, kuigi olen Opiveebi katsetusmeeskonnas osalenud, pole ma sellest vahendist ilmselt veel päris hästi aru saanud. Minu jaoks see eeldab natuke tõsisemat tutvumist, selle võimalustega.

Kahjuks ajapuuduse tõttu ei jõudnud ma selle valdkonnaga jõudnud väga põhjalikult tegelda ning seda uurida. Kuid see on kindlasti mul lähima aja üks must do asju.

Teema kokkuvõtteks nii palju, et Veeb 2.0 vahendite kirjeldusi ja juhendeid on väga palju olemas Koolielu.ee portaalis.

Sel aastal olen töö kohustuste tõttu katsetanud hoopiski sellist asja nagu eis.ekk.edu.ee  – Eksamite Infosüsteem. Sellel lehel esiteks on lai valik interaktiivseid ülesandeid avalikus vaates. teiseks ma olen seda katsetanud e-ülesannete koostamiseks koostöös INNOVEGA.

Selle puuduseks on suletud juurdepääs õppematerjalide loomisele, mida saab kasutada ainult omaniku loal. Selle vahendiga loodud ülesandeid on võimalik vistutada iframe abil, juurutades iframe allikaks ülesande lingi.  Seda ma olen teha proovinud ka oma Xerte obiobjektis “Aed ja põld elukeskkonana”. Tulles XERTE juurde tagasi ka sellel vahendil on võimalus luua VEEB 2.0 põhimõttel ülesandeid ja harjutusi ning neid hiljem jagada.

Magistritöö seminar I esimene ülesanne

Esimene ülesanne

Enne selle kursuse algust, oli mul peas üsna mitu ideed magistritöö teema kohta. Peatusin ühel teemal ning osalt tingis seda vajadus selle asja järele, teiselt aga juhendaja arvamus.

Esmased mõtted teemade suhtes olid sellised:

  1. Digitaalsed muuseumid õpikeskkonnana
  2. Keelekümblusklasside digitaalsete õpikeskkondade kujundamine,kaardistamine.
  3. Kooli sissekoolituse keskonna loomine ja arendamine
  4. Digitaalne ühiskonnaõpetuse (inimeseõpetuse) õpik keelekümblusklassidele
  5. Digitaalne õppevara keelekümblusklassidele
  6. Digitaalne karjääriõpetuse õpik gümnaasiumiastmele
  7. Keelekümbluse õppematerjalide digitaalse andmebaasi projekt
  8. Digitaalse koolimuuseumi projekt
Antud hetkel on  juba esmane kokkulepe juhendajaga olemas.
Minu tööd oli nõus juhendama H.Põldoja.
Magistritöö teema vahepealne variant, mis veel vajab lihvimist on “Koolide digitaalsed muuseumid”
Teema valiku põhjendus: Paljud koolid Eestis on pika ajalooga haridusasutused. Külastades kooli näed palju huvitavaid asju selle kooli ajaloost ja traditsioonidest.  2016.aastaks on riigis jõutud tasandile, millel igal Eesti koolil on tänapäeval olemas kooli koduleht veebis.  Koolidel on olemas ka oma kooli foto ja videoarhiiv. Digitaalne koolimuuseum annaks koolidele võimaluse tutvustada haridusasutust ka kooli kodulehe külastajatele ning eksponeerida oma kooli ajalugu digitaalselt.
Põhjalikumalt sellega, mis on tehtud ning mille üle on mõeldud saab tutvuda siin: magistritöö mõtted
Juhendajaga failide jagamiseks oleme kokku lepinud kasutama Mendeley rakendust. Olen otsinud lugemismaterjale ning artikleid.
Leitud allikad teoreetilise analüüsi teostamiseks:
  1. Agostino, C. (2013). Utopia and digital museum policy in the Web 2.0. Museological Review, 17, 78–89.
  2. Bertacchini, E., & Morando, F. (2013a). The future of museums in the digital age: New models for access to and use of digital collections. International Journal of Arts Management, 15(2), 60–72.
  3. Bertacchini, E., & Morando, F. (2013b). The future of museums in the digital age: New models for access to and use of digital collections. International Journal of Arts Management, 15(2), 60–72.
  4. Biswas, G., & Paul, D. (2010). An evaluative study on the open source digital library softwares for institutional repository : Special reference to Dspace and greenstone digital library. Journal of Library and Information Science, 2(1), 1–10.
  5. Brinck, T., Gergle, D., & Wood, S. D. (2002). Usability for the Web: Designing Web Sites That Work. San Francisco, CA: Morgan Kaufmann Publishers.
  6. Brown, D. M. (2010). Communicating Design: Developing Web Site Documentation for Design and Planning. Berkeley, CA: New Riders.
  7. Cooper, A., Reimann, R., & Cronin, D. (2007). About Face 3: The Essentials of Interaction Design. Indianapolis, IN: Wiley Publishing, Inc.
  8. Ferrara, V., & Sapia, S. (2013). How Technology Helps to Create New Learning Environments by Use Digital Museum Resource. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 106(4th International Conference on New Horizons in Education), 1351–1356. http://doi.org/10.1016/j.sbspro.2013.12.150
  9. Fouseki, K., & Vacharopoulou, K. (2012). Digital museum collections and social media: ethical considerations of ownership and use. Journal of Conservation & Museum Studies, 11(1), 1–10. http://doi.org/10.5334/jcms.1021209
  10. France, B. P. S. (n.d.). USING CATEGORY-BASED COLLABORATIVE FILTERING IN THE ACTIVE WEBMUSEUM Arnd Kohrs and Bernard Merialdo Institut EURECOM – Department of Multimedia Communications Arnd . Kohrs , Bernard . Merialdo @ eurecom . fr. Communications.
  11. Hazan, S. (2015). Performing the Museum in an Age of Digital Reproduction. Furnace, (2). Retrieved from https://furnacejournal.files.wordpress.com/2015/09/hazan.pdf
  12. Hong, J. S., Chen, B. H., Hung, S. H., & Hsiang, J. (2005). Toward an integrated digital museum system – The Chi Nan experiences. International Journal on Digital Libraries. http://doi.org/10.1007/s00799-005-0116-1
  13. Keene, S. (2000). Museums in the Digital Space, (October), 1–40. Retrieved from http://discovery.ucl.ac.uk/24761/
  14. Kelly, L. (2005). How Web 2.0 is changing the nature of museum work. Curator: The Museum Journal, 405–410. http://doi.org/10.1111/j.2151-6952.2010.00042.x
  15. Li, R. Y., & Liew, A. W. (2014). The Challenges of Digital Museum. In Encyclopedia of Information Science and Technology, Third Edition (p. 4929~4937). http://doi.org/10.4018/978-1-4666-5888-2
  16. Li, Y., Liew, A. W., & Su, W. (2012). the Digital Museum : Challenges and Solution. IDCTA2012: 8th International Conference on Digital Content, Multimedia Technology and Its Applications, 646 – 649.
  17. Madalli, D. P., Barve, S., & Amin, S. (2012). Digital Preservation in Open-Source Digital Library Software. Journal of Academic Librarianship, 38(3), 161–164. http://doi.org/10.1016/j.acalib.2012.02.004
  18. Marty, P. F. (2008a). Museum websites and museum visitors: digital museum resources and their use. Museum Management and Curatorship, 23(March 2015), 81–99. http://doi.org/10.1080/09647770701865410
  19. Marty, P. F. (2008b). Museum websites and museum visitors: digital museum resources and their use. Museum Management and Curatorship, 23(March 2015), 81–99. http://doi.org/10.1080/09647770701865410
  20. Parry, R. (2014a). Museums in a Digital Age. Igarss 2014. http://doi.org/10.1007/s13398-014-0173-7.2
  21. Parry, R. (2014b). Museums in a Digital Age. Igarss 2014. http://doi.org/10.1007/s13398-014-0173-7.2
  22. Proctor, N. (2010). Digital: Museum as Platform, Curator as Champion, in the Age of Social Media. Curator: The Museum Journal, 53(1), 35–43. http://doi.org/10.1111/j.2151-6952.2009.00006.x
  23. Publication Manual of the American Psychological Association. (2010) (6th ed.). Washington, DC: American Psychological Association.
  24. Rowley, J., & Edmundson-Bird, D. (2013a). Brand Presence in Digital Space. Journal of Electronic Commerce in Organizations, 11(1), 63–78. http://doi.org/10.4018/jeco.2013010104
  25. Rowley, J., & Edmundson-Bird, D. (2013b). Brand Presence in Digital Space. Journal of Electronic Commerce in Organizations, 11(1), 63–78. http://doi.org/10.4018/jeco.2013010104
  26. Schweibenz, W. (2004). The Development of Virtual Museums. ICOM News, (3), 1.
  27. Solomon, R. W. (2009). Free and open source software for the manipulation of digital images. AJR. American Journal of Roentgenology, 192(6), W330–W334. http://doi.org/10.2214/AJR.08.2190
  28. Soren, B. J. (2005). Best practices in creating quality online experiences for museum users. Museum Management and Curatorship, 20(2), 131–148. http://doi.org/10.1016/j.musmancur.2005.03.001
  29. Verma, P. N. (2013). MANAGING A DIGITAL LIBRARY THROUGH OPEN SOURCE SOFTWARE : GSDL. E-Library Science Research Journal, 1(8), 1–10. Retrieved from http://www.lsrj.in/UploadedArticles/77.pdf
  30. Wang, N., & Shen, X. (2013). The research on interactive exhibition technology of digital museum resources. In Proceedings – 2013 IEEE International Conference on Green Computing and Communications and IEEE Internet of Things and IEEE Cyber, Physical and Social Computing, GreenCom-iThings-CPSCom 2013 (pp. 2067–2070). http://doi.org/10.1109/GreenCom-iThings-CPSCom.2013.387
  31. Wilde, E., & Mann, L. (2010). Open Source Collaboration: New Models for Technology Development in the Museum Community. In Museums and the Web 2010: Proceedings. Retrieved from http://www.archimuse.com/mw2010/papers/wilde/wilde.html
  32. Максимова Татьяна Евгеньевна ВИРТУАЛЬНЫЕ МУЗЕИ: ФУНКЦИЯ СОХРАНЕНИЯ “СОВРЕМЕННОСТИ.” (2013), 7(33).
  33. Техники, Е. (2014). Годичная научная конференция.

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

  1. Loengumaterjali põhjal:

Senini olen oma töös õppematerjalide koostamisel üsna palju kasutanud erinevaid lahendusi. Nendeks olid nt:

Ekraanisalvestuste koostamise vahenditest  olen ka varem kuulnud, kuid seda pole jõudnud veel proovida, sisupakettide koostamise vahenditega puutusin kokku  alles sel kursusel.

Tahaks teha väikest kõrvalepõiget õppevideole. Õppevideo on tehtud Xerte keskkonna kohta, kuid ilmselt mingi varasema versiooni kohta, sest hetkel 31 versiooni puhul töölaud näeb välja pisut teistsugune, mul läks üsna palju aega peale video vaatamist enne kui ma sain praeguses versioonis aru, kust saab teatud asju leida.

2) Sisupaketi koostamine Xerte31 vahendiga

9193421822_e0d505d2a6_o

Kohe kui sain endale Xerte kasutajakonto, hakkasin vaikselt seda uurima, mõeldes, et huvitav milleks meil seda vaja läheb. Minu jaoks tundus see vahend huvitav ja tahtsin seda katsetada. Kui tuli ülesandeks koostada sisupakett kasutades üht pakutud variantidest, mul polnud vähimatki kahtlust, millist vahendit valida, see oli muidugi Xerte.  Oma sisupaketi teemaks valisin Soo elukeskkonnana, kuna see teema just nädal tagasi meil oli 6. keelekümblusklassides. Tuleb tunnistada, et soo elukeskkonnana on meie koolis üks LAK-õppeteemadest, mida õpetatakse lõimitult samaaegselt mitmes aines. Sisupaketi koostamisel lähtusin kahest ainest eesti keelest võõrkeelena ning loodusõpetusest.

 Mis mulle Xerte puhul meeldis?

Väga palju võimalusi juba olemasolevate ülesannete lisamiseks: neid saab lisada linkidena, pdf. failidena,piltidena iframe või vistutamise teel. Samas on võimalus lisada audio ning videofaile, ning luua sama vahendi abil ka uusi interaktiivseid harjutusi. Saab lisada Youtube ja RSS voogusid, kui selleks on vajadust.

Teine asi mis mind Xerte puhul rõõmustas, oli võimalus kõiki materjale organisaeerida väga erineval visuaalsel kujul, sai teha lehe mitmest tulbast, seda võimalust olen kasutanud oma sisupaketis soojendusharjutuste puhul, on võimalus teha akkordeoni sarnast ripploendit, seda olen proovinud teha Lugemisteksti ” Sookurg ja kalakurg” puhul, lisades tekstile vajalikke asju, nt tunni esitlust, lindude iseloomustusi ning juba olemasolevaid harjutusi, selle konkreetse teksti kohta.

Kasutasin ka avatud vastuse lisamise funktsiooni, kuid minu jaoks jäi hetkel veel arusaamatuks, et kui õpilane oma vastust kirjutab sellesse ettenähtud kohta, siis kuidas ja kust  õpetaja seda teksti hindamiseks kätte saab?

Meeldis võimalus kasutada iframe käsku ning selle abil tuua sisupaketti vajalikud kodulehed ja ülesannete alusfailid autoriõigusi rikkumata.

Meeldis küllaltki lai valik kujundusvõimalusi, kus sai kujundada küll menüüd, küll taustapilte ning pealkirjade laadi.

Üheks tähtsaks Xerte omaduseks on minu arvates ka see, et on palju võimalusi loodud materjali jagada: SCROM sisupakettina, XML või HTML5 koodina, lingina, iframe abil. Kõik need võimalused teevad sellest üsna kaasaegset ja mobiilset vahendit õppematerjalide loomiseks.

Mõned asjad Xerte puhul, mis jäid kripeldama ning tekitasid minus küsimuse

Osa pilte, mida ma lisasin on osades veebilehitsejates nähtavad ning mõnedes ei ole nähtavad, konkreetselt puudutab see soode arengu skeemi, mis on pildina lisatud. Üritasin välja selgitada, miks ühes aknas näitab teises mitte, ei saanud aru, pildifail on .jpg laiendusega.

Alati ei õnnestu mõlemapoolne teksti joondus, nt: soode liikide all andes lühidefinitsioone sellest, mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo joondasin kõik definitsioonid mõlemale poole, kuid sisupaketis pilt on sootuks teine.

Ei õnnestu alati endal iframe lisamine ning tuleb mõelda ja katsetada pikalt enne kui nuputad välja kuidas seda tehakse. Mina lahendasin selle lingi lisamisena, mille Xerte ise juba muutis iframe’iks.

Natuke tekkis probleeme ka taustapildi lisamisega, lisatud on, aga millegipärast ei peegeldu sisupaketi käivitamisel, sellega tuleb natuke veel tööd teha.

Õpetajana oleks võib olla interaktiivsete vahendite juurde ka mõistekaardi koostamise vahendit, et iga õpilane saaks teha ja koostada enda oma mõistekaardi lihtsalt ja mugavalt ilma pikema koodide jagamise ja importimiseta. Kahjuks seda võimalust ma ei avastanud põgusal tutvumisel.

Kokkuvõtvalt Xertest

Väga huvitav lahendus õppematerjali koostamiseks, organiseerimiseks ja hoiustamiseks. Iga õpetaja päris kindlasti selle vahendiga hakkama ei saa ning siin olekski vaja haridusetehnoloogi või infotehnoloogi abi. Vahend on mugav ka seetõttu, et tänu HTML 5 koodi kasutusele, saab seda linkida ka koolikodulehele näiteks, tõstes sisupaketi arhiivi kausta ftp serverile.

Jagasin oma Xerte katsetust oma koolis juhtkonna liikmetega ning tuli mõte vaikselt olemasolevad LAK-õppe teemade materjalid hakata üleviima sisupakettideks, mida pärast koolikodulehe kaudu  ka koolikogukonnale saadavaks teha.

Töö Xertega on minu arvates väga loov ja motiveeriv, alustades tööd eksid nii ära, et aeg lendab märkamatult. Mul üsna mitu korda lõpetades tööd, tekkisid uued mõtted selle kohta, kuidas oleks parem teha ning parandasin üsna mitu korda. See polnud tüütu, pigem oli väljakutse minu loovusele. Ideaalis kui sisupaketidele saaks üle viia enamiku õppeainete materjalidest, siis õpikute ja töövihikute ostmiseks väljaminevate kulutuste pealt koolid saaksid kõvasti raha kokku hoida ning suunata seda vajalikku resurssi mujale.

Lingid XERTE abil loodud sisupaketidele:

  1. Soo elukeskkonnana
  2. http://htk.tlu.ee/xerte31/play.php?template_id=13

  3. Aed ja põld elukeskkonnana

http://htk.tlu.ee/xerte31/play.php?template_id=33