Teises kodutöös vali programm, mille fookuses on individuaalne õpiprotsess kas eõpikuga, veebimudeliga, transmeedia lahendus vms. ja analüüsi, kuidas programm toetab kognitiivse õppimise teooriaid (kuidas teadmist konstrueeritakse õppija peas; kuidas teadmine jõuab õpetajalt õppijani läbi kasutatud elementide; kuidas arvestatakse õppija õpistiiliga).
Analüüsmisel pea silmas ja kasuta oma selgituses: kes õpib, kes/mis vahendabõpiprotsessi ja mis komponentidena seda esitatakse õppijale, milline on programmis kavandatud teadmise loomise protsess ja kuidas kognitiivne õppimine tänu vahendamisele on võimalik ja mis jääb arvestamata, mis on eeldatav tulemus. Anna oma hinnang programmi otstarbekohasusele kognitiivse õppimise seisukohast.
Valisin analüüsimiseks veebilehel http://eõpik.ee/ Kirjandus ja film 1. peatüki Filmi väljendusvahendid alalõigu Stsenaarium ja lugu.
Analüüstitavas e-õpikus on õppijaks konkreetne õpilane, kes töötab materjali üksinda läbi. E-õpikus on olemas õpetajale mõeldud abimaterjal kursuse õpetamiseks, mis sisaldab näpunäiteid ja vihjeid õppeprotsessi mitmekesistamiseks, huvitavaid linke info otsimiseks. Samuti sisaldab e-õpik tähestikulises järjekorras mõistete sõnaraamatut, mis aitab õppijal materjalist kergemini aru saada.
Õppematerjal on minu arvates esitatud väga asjatundlikult ja loogilises järjestuses, õppetüki tekstis on konkreetseid praktilisi näiteid nt stsenaariumi lausestusest, ülesehitusest. E-õpiku peatüki materjal sisaldab peamiselt seletavat teksti, pilte, skeeme, videosid. Tekstiga seotud mõisted on toodud linkidena mõistesõnastikku, ehk tegemist on mõistepõhise navigeerimisega (mõisted tekstis seonduvad mõistete seletustega sõnaraamatus (Pata 2016)).
Selle konkreetse e-õpiku puhul tooksin eraldi välja võimaluse õpilasel teha e-õpiku keskkonnas märkmeid loetud-õpitud peatükkide kohta. Mis on kindlasti väga vajalik õppija eneserefleksiooni silmaspidades. Peatüki lõpus on õppijale arutlemiseks kolm küsimust. Toodud küsimused ei ole otse tekstist vastatavad, ehk õppija peab olema materjali enne mõttega läbi töötanud ning selle endale arusaadavaks teinud. Mõne küsimuse puhul tuleb teha ka natuke vaatlust, pakutakse videolõigu vaatamist ja korduvate elementide kaardistust. Sellisena on kasutusel ka kõik kognitiivse õppimise protsessi osad (enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, informatsiooni vastuvõtmine, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine (Kiis))
Hinnates õppematerjali erinevate õpistiilidega õppijate seisukohalt, siis pigem on see materjal rohkem interaktiivse loengu tüüpi, ehk see sobib pigem osadele keskenduvatele verbaliseerijatele, intuitiivsetele ja refleksiivsetele õpilastele (Pata 2016). Materjalides on toodud pilte, skeeme, graafikuid, mis annavad teema kohta piisavalt informatsiooni, et materjali suudaks hästi omandada ka vastupidist tüüpi õpilased, ehk Pata (2016) loengumaterjalide järgi – konstrueerivad teadmisi aktiivset katsetamist ja vahetu kogemuse saamist eelistavad, visuaalset või terviklikku taju omavad õpilased. Selles peatükis on toodud videomaterjali, mis eelpooltoodud õppijaid rohkem toetaks. Kui materjalides on toodud ka video või on mitmeid kirjeldavaid pilte, siis on hästi rakendatud ka Mayeri multimeedia printsiip, mis ütleb (Pata 2016): “Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii verbaalsel kui ka visuaalsel kujul”. Lisades veel juurde ka audio, saaks rakendada ka modaalsuse printsiipi (Pata 2016): “Inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse pigem visuaalselt ja audiona kui visuaalselt ja tekstina”.
Peale e-õpikuga tutvumist, tekkis ka endal huvi ja soov selle materjali põhjalikumaks läbi töötamiseks oma gümnaasiumiastme õpilastega.
Kasutatud kirjandus:
Kiis, K. Loetud aadressilt: http://eope.eek.ee/oo/2011/oppimine/kognitiivne_lhenemine_ppimisele.html
Pata, K. (2016). Kognitiivne õppimine. Loengumaterjal. Loetud aadressilt: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/3loeng2016.pdf
Ülesande link:
https://ifi7056.wordpress.com/2016/02/21/2-too-kognitiivse-oppimise-keskkondade-naited/
Maia haridustehnoloogia õpingud 