Kohanev ja kehakogemuslik õppimine, digitaalsed õpiökosüsteemid

Ülesanne 5: Selgita, mida avastasid kooli teenuste õpiökosüsteemi uurides. Kasuta teooriast sobivaid mõisteid ja ideid.

Selles postituses ma reflekteerin enda kooli kogemust kohaneva ja kehakogemusliku õppimise valguses. Nagu rühmatöö käigus selgus, on koolil täiesti arvestatavalt “sisustatud” kohalik ökosüsteem: erinevaid digitaalseid keskkondi ja võrgustikke on palju ning nende kasutamine järjest areneb. Eriti hästi toimivad võrgustikud just keelekümbluse kogukonnas, samuti on  olemas tõhusalt toimivad  ainesektsioonid. Innovaatilisi õpetajaid, kes nendesse kultuuriniššidesse uusi tehnoloogilisi võimalusi tutvustaks, on  veel vähe. Valdavalt täidab seda rolli just haridustehnoloog. Seega kindlasti ei kasutata kõiki võrgustike ja keskkondade võimalusi veel täiel määral ning arenemisruumi selles osas veel jagub.

Ökoloogilise õppedisaini osas on koolil esimesed kogemused olemas, kuid kindlasti pole tegemist veel levinud trendiga. Valdavalt domineerib õpidisainis veel traditsiooniline õppeprotsess, milles õppija ei saa ise määrata õpieesmärke ja kujundada oma personaalset õpikeskkonda. Koolil on vaid üks arvutiklass 28 töökohaga ning 2 mobiilset arvutiklassi ( 30 sülearvutit ja 30 tahvelarvutit, mis kooli vajadusi ei suuda täita, ning see on sundinud õpetajaid rohkem kasutama VOSK põhimõtet, mis panustab samuti ökoloogilisse õppedisaini. Samas piirab VOSK põhimõtte kasutamist kooli piiratud Wifi võimekus (Interneti teenuse pakkujaks on Elion, kes pakub koolile vaid 2 korda 256 ehk kokku  korraga 512 ip-aadressi ligi 1100 õpilase arvuga koolile). Ökoloogilise õppedisaini rakendamise näidetena võib nimetada õuesõpet, projektipõhist õpet.

Õpetajate arengu seisukohalt leiab viiteid ökoloogilisele õppedisainile ja konnektiivsele õppimisele märksa rohkem. Õpetajatel  on pakutud võimalus enesearenguks mitte ainult määratud kursuste, vaid neil on ka endal võimalus täiendõpet valida selle erinevates vormides ehk valida enda isiklik enesetäiendusteekond. Kooli sees on hästitoimiv õpetajate võrgustik, kuhu salvestatakse teadmust. Selleks on koolil olemas intranet ja kasutatakse erinevaid sotsiaalvõrgustikke ning pilveteenuseid. Noori õpetajaid aitavad selles võrgustikus tegutseda mentorid. Nagu eelnevalt öeldud, on koolis oma väikesed ökosüsteemid hästitoimivate ainesektsioonide näol, kus ühiste artefaktide loomine toimub põhiliselt Google pilveteenuste vahendusel. Kui koolisisene ökosüsteem oli igati avatud, siis puudusena võib tuua õpetajate vähese avatus ja kuuluvus teistesse, koolivälistesse ökosüsteemidesse. See puudus ei võimalda koolil kanda üle teiste kogukondade parimaid praktikaid ja kannatab innovatsioon.

Kokkuvõtteks, kohanevad õpiökusüstemeemid on Pae Gümnaasiumi näitel hästi tuvastatavad just õpetajate arengu seisukohalt, kuid õppijate õppetöös kohanevatest õpiökosüstemidest tulenevaid võimalusi kasutatakse veel vähe.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Loeng 6: Hajutatud- ja kehakogemuslik tunnetus, ja digitaalsed õpiökosüsteemid. Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/6loeng2016.pdf

Link ülesandele: https://ifi7056.wordpress.com/kursuse-uued-teemad/5-kontaktpaev-kohanev-ja-kehakogemuslik-oppimine/