Vaatluspraktika eneseanalüüs

Haridustehnoloogi roll asutuses – Tallinna Pae Gümnaasiumis haridustehnoloogi roll seisneb järgmiste ülesannete täitmisest:

1) Õpetajate tugi IKT ja nutiseadmete kasutamisel – kui õpetajad kasutavad nutiseadmeid tunnis ja tunnevad ennast ebakindlalt, siis kutsuvad haridustehnoloogi ja IT-juhti endale tundi appi, kus ülesandeks on tunni jooskul nii õpetaja kui ka õpilaste aitamine juhul kui mingi asi ei tööta või vajab eraldi selgitamist. Nt: Üks õpetaja võttis kasutusele PLICKERS rakendust ja oli vaja teha õpilastele rakenduse lühitutvustuse.

2) Õpetajate sisekoolituste ja individuaalsete nõustamiste läbiviija IKT valdkonnas – õpetajad pöörduvad individuaalsete küsimustega, on vaja abi rakenduse leidmisel või selle kasutusele võtmisel. On välja töötatud süsteem, kus iga kuu pakutakse välja uus nutirakendus, mille kohta kuu jooksul igal õpetajal on võimalus saada individuaalset tundi, mille jooksul õpetajale selgitatakse rakenduse töö- ja kasutamise võimalusi, näidatakse kuidas rakendus töötab. Sel aastal on koostatud kahe sisekoolituse kava erineva digipädevustasemega õpetajatele.  Koolitused toimuvad väikerühmades, kuna selline oli kollektiivi soov, mis selgus eelmisel aastal teostatud kooli üldrahulolu uuringust, mida andis kooli personal.

3) Nuti ja digiprojektide läbiviija nt:  Tallinna Pae Gümnaasiumi nutikuu projekt ülelinnalise projekti Tallinna Nutikuu raames, “muna õpetab kana” – projekt mille käigus õpilased aitavad õpetajatel nutirakendusi tundides kasutada

Eelmise õppeaasta õpetajate rahulolu küsitluse põhjal:

Õpetajaid huvitavad IKT-alased koolitused järgmistel teemavaldkondadel:

1. Ajaveeb – kujundamine, uuendamine
2. SMART-tahvel – kasutamine tunnis ning interaktiivsete ülesannete loomine SMART-tahvli jaoks
3. Programmeeritava õmblusmasina kasutamine
4. Iga õpilase õppimise jälgimine e-ülesannete lahendamisel tunnis
5. Foto ja pilditöötlus
6. Kaugõpetundide läbiviimine IKT vahendite abil
7. Seminarid veebis.
8. Ristsõnade, sõnamängude koostamine
9. Videotöötlus
10. Videotundide salvestamine
11. Kaasaegsed e-õpevahendid
12. Ühistundide läbiviimine partnerkoolidega IKT vahendusel

Õpetajad vajavad abi IKT valdkonna järgmisetel aladel:
1. Videoülesannete monteerimisel õpilaste ja lastevanemate jaoks
2. SMART-tahvli kasutamisel
3. Huvitavate IKT alaste tasuta ressursside leidmisel
4. Individuaalset nõustamist IKT küsimustes
5. Joonestamis ja kunsti tundides SMART tahvli kasutamise tuge
6. Väikerühma koolitusi IKT-valdkonnas
7. Küsimustiku loomisel
8. Kooli IKT vahendite korrasoleku tagamisel
9. Programeerimiskursustele saatmisel
10. Google teenuste kasutamisel
11. Ruumide paremat varustust IKT seadmetega – dokumendikaamera, printer
12. Moodle kursustele õpilaste registreerimisel
13. GeoGebra tarkvara kasutamisel

Haridustehnoloog on otseses alluvuses koolidirektoril, õppealajuhatajal, majandusalajuhatajal, kuid infojuhiga samaväärne roll.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid  – koolis kasutatakse õpikeskkondi SCHOOLOGY ja ELIADEMY gümnaasiumiastme valikursuste läbiviimiseks ning E-kool on kasutusel õpihaldussüsteemina, millel on koolis eraldi administraator olemas, kuna kool on väga suur. Vahenditest kasutatakse koolitaristus olevaid seadmeid: 30 sülearvutit, Prestigio MultiClass (interaktiivtahvel Prestigio Multiboard + 30 tahvelarvutit Prestigio) ning arvutiklass, samuti on võimalus kasutada õpilaste seadmeid VOSK põhimõttel. Koolikodulehel on leitav VOSK rakenduste nimekiri, mida koolis kasutatakse. Nt: kasutatakse QR-koode ülesannete täitmisel eesti keele teise keelena, kärjääriõpetuse ja emakeele tunides, võõrkeele tundides tihti tunnis kasutatakse Quizlet rakendust sõnadeõppimiseks; Rühmatöö puhul kasutatakse PADLET rakendust. LearningApps, Miksike ja Koolielu on enamasti kasutusel algkooli klassides. 6.klassis katsetatakse loodusõpetuses ASTRA keskkonnas (www.opik.ee) loodusõpetuse e-õpikut. E-kooli kaudu toimub õpilaste hindamine, suhtlemine lastevanematega, arenguvestluste läbiviimine õpilastega ja õpianalüütika. Sülearvuteid kasutatakse ainetundides erinevatel eesmärkidel: info otsimine, ülesannete lahendamine, esitluste koostamine jms. Arvutiklassis pidevalt tunniplaani järgi toimuvad ainetunnid, mille jooksul arvutit võidakse kasutada, kuid see pole kohustus. Arvutiõpetust eraldi koolis ei ole.

Nõustamistehnikad – koolis kasutatakse individuaalset nõustamist, kus haridustehnoloog nõustab õpetajat isiklikult. Siin on olemas kaht tüüpi nõustamist kas konkreetse rakenduse või vahendi kasutamise õpetamine või nõustamine just õpetaja enda digipädevuse kohta, mis toimub tavaliselt struktureerimata intervjuu vormis. Väikerühma nõustamised – 5-6 õpetajat korraga nõustatakse konkreetsel teemal (nt: ainesektsioonidele digipädevuse tutvustamine)

Lähtuvalt enda praktika eesmärkidest võin öelda et vaatluspraktika käigus mul õnnestus külastada 6.tundi. Nendeks olid inglise keele tund, muusika tund, eesti keel teise keelena tunnid erinevates kooliastmetes ning emakeele(vene keele) tund. Külastatud tundides õpetajad kasutasid erinevaid vahendeid õpilaste seadmeid, sülearvuteid, tahvlearvuteid ning erinevad nutilahendusi: QR-koodide lugejat, Padletit, Quizletit, LearningApps keskkonna ülesandeid. Külastatud tunnid olid eelnevalt valitud video tegemiseks, kuna tuli ajakirjanikelt palve viia läbi tunnid illustreerimaks nutitegevust ja digipädevuse omandamist Tallinna Pae Gümnaasiumis. Video on leitav Youtube lingil. Külastatud tundide kaadreid leiab illustreerimaks kooli direktori, haridustehnoloogi ja HTM üldharidusosakonna juhataja sõnade illustreerimiseks.  Külastatud tundide puhul meeldis see, et õpetajad tundsid ennast kindlalt ning eesmärgid, mida nad endale püstitasid olid saavutatud tunni lõpuks. Meeldis nutikarusselli meetod, kus rühmiti on erinevad ülesanded, mida tuleb täita kasutades erinevaid seadmeid ja rakendusi ning teatud aja tagant toimub rühma vahetus. Arenemist vajab ko9ostöö kooli ja sideettevõte vahel, sest juhtus nii et sideettevõe teostas töid just sel ajal, mil koolis olid planeeritud tunnid, mis mõnevõrra häris WiFi võrgu stabiilsust.

Omal soovil võib ka väljatuua milliseid haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalusi oli võimalik kogeda praktikakohas – See töö oli tehtud mul eelmine aasta kursuse Hardiustehnoloogilise taristu seminar raames, mille lõputööna mul valmis Tallinna Pae Gümnaasiumi haridustehnoloogiline käsiraamat

Kuidas hindad ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga? 

Võrreldes eelpraktikaga võin öelda, et minu haridustehnoloogilised pädevused arenesid just juhtimise ja eestvedamise valdkonnas, kuna tuli võtta enda peale vastutus õpetajate koolituse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest, samuti aidates õpetajatel valmistada lahtisi tunde, mida filmiti ning valmistades ette individuaalseid nõustamisi teatud rakenduse (hetkel PADLET) kasutama õpetamisest. Ajaplaneerimine arenes, kuna nüüd nõustamine pole spontaanne, vaid hakkasin kasutama õpetajate individuaalsete nõustamise eelregistreerimist kuude kaupa, kasutades Doodle.com rakendust, mis annab võimaluse esiteks etteplaneerida nõustamised, teiseks aasta lõpus annab ülevaade konkreetsetest numbritest ja õpetajate arengust.

PRAKTIKA EESMÄRGID

Praktika kohaks valisin kooli, milles ise töötan, nimelt Tallinna Pae Gümnaasiumi. See on suur pealinna kool, milles käesoleval aastal õpib üle 1000 õpilase ning ligi 90 õpetajat.

Praktika jooksul pakun haridustehnoloogilist tuge ja nõustamist oma kolleegidele, viin läbi kolleegidele koolitusi kahel erineval tasandil, kuna õpetajate arvuti ja digioskused on väga erinevad. Konkreetset kooliastet pole valinud, sest haridustehnoloogina pean ma abiks olema sellele õpetajale, kel on abi vaja.

Praktika eesmärgid:

1. Läbi 6 erineva tunni külastuse esimesel vaatluspraktika nädalal saada ülevaadet selle kohta kuidas ja mille abil õpetajad arendavad oma tundides õpilaste digipädevust erinevates kooliastmetes;
2. Teise vaatluspraktika nädala eesmärgiks on tutvuda koolis olemasolevate haridustehnoloogiliste võimalustega (seadmed, kasutuskord) ning individuaalsetes vestlustes  2 õpetajaga hinnata nende digipädevust ning määrata nende arengusuunad
3. Koostada Tallinna Pae Gümnaasiumi kahe õpetajate rühma koolituskava.
4. Korraldada koolis 1.poolaastal 2 oktoobri nädalast alates väikerühma koolitusi oma kooli õpetajatele nende digipädevuse tõstmiseks ja arendamiseks.
5. Korraldada õpetajate individuaalset nõustamist graafiku alusel alates novembrist.
6. Motiveerida koolis töötavad õpetajad osalemiseks ” Nutitund igasse kooli” ürituses.
7. Kaardistada väike rühma koolitustel osalevate õpetajate digipädevust vastavalt ISTE .standardile kasutades selleks õpetaja digipädevuse hindamismudelit.

Oodatavad praktika tulemused:

1. On saavutatud koostöö koolis töötavate õpetajatega digipädevuse arendamise suhtes väike rühma koolituste ja individuaalsete nõustamiste kaudu;
2. On olemas selge ülevaade koolis oleva haridustehnoloogilise taristu ja selle kasutamise kohta.
3. Õpetajad võtavad osa “Nutitund igasse kooli” üritusest, õpetajate osalust selles ürituses on peegeldatud Facebook’i samateemalises rühmas.
4. Väike rühma koolitustel osalevate õpetajate digipädevus on kaardistatud.