Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Viies ülesanne

Materjalid, mida olen tihti oma töös kasutanud, kuid osadel nendest puuduvad veebis CC litsenside detailid:

http://www.ut.ee/keeleweb2/ – Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena osakonna poolt loodud veebiharjutused parema eesti keele ja kultuuri omandamiseks. Keskkonnal puuduvad CC litsenside nupoud, kuid autorite kontaktid on olemas. Keskkond on avalikult kasutatav, kuid sel puudud vistutamise võimalus, saab vaid linkida, või viidata.

eis.ekk.edu.ee – Eksamite Infosüsteem sisaldab palju harjutusi, suurt osa millest saab kasutada tunnis iga õpetaja ja need harjutused on avalikus vaates kättesaadavad, INNOVE vaates harjutusi  näevad vaid kindla kasutajatunnusega inimesed. Hetkel aktuaalsete e-tasemetööde materjale koostatakse seal veebis ning need pole avalikusele kättesaadavad, kahjuks samuti puudub sel lehel CC sümboolika, mille tõttu on raske arusaada, mis litsensid on sellel allikal. Testi ülesandeid koostavad õpetajad, mõnikord on see seotud tööülesandega, mille teostamise käigus ülesannete autoriõigus läheb üle INNOVE’le

Seda postitust  ette valmistades, avastasin enda jaoks üht autoriõiguse õppematerjali, mis

on Creative Commons litsentsiga kaitstud: http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ . Selle litsentsi alusel võib jagada ja kohendada õppematerjali õpieesmärkidel, ärilistel eesmärkidel on materjali kasutamine keelatud. Kõik kohandatud ja jagatud versioonid peaksid olema varustatud sama litsentsiga nagu originaalne õppematerjal. Õpiobjekti autoriks on Elle Teder Haapsalu Kutsehariduskeskusest.

Mis on autoriõigus?

Autoriõiguse teema mõtted:

verdens_bokdag_artikkelillustrasjon_medium1

Minu mõtted seoses autoriõigustega on järgmised:

Esiteks – arvan, et autoriõigustega seotut tuleks hakata koolis õpetama juba esimesest kooliastmest alates, harjutades lapsi sellega, et igale asjale, mida nad oma esitlustes kasutavad, peaksid nad viitama. Miks see on vajalik? Sest tihti peale põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased ei ole tuttavad korrektsete viitamisnõuetega, samas tuleb kehtiva riikliku õppekava järgi kirjutada neil nii põhikooli astmes, kui ka gümnaasiumiastmes uurimistööd.  Nii loov- kui uurimistöö on üsna mahukas ja eeldab õpilaselt tööd kirjandusallikatega, seepärast on tähtis õige viitamine allikate autoritele juba varasest east sisseharjutada, et loov- või uurimistöö kirjutamise ajaks oleks see õpilastel kindlalt peas. Kuidas aga tagada selline tulemus, kui paljud õpetajad, kes juhendavad neid loov ja uurimistöid ise ei valda viidete vormistamist perfektselt?

Teiseks – on küsimus intellektuaalse omandi vallast, kui inimene töötades asutuses teeb projekti, mis rahastust saab või loob metoodilisi õppematerjale oma aine õpetamiseks, siis ühelt poolt sellest saab asutuse intellektuaalne omand, teiselt poolt minu küsimus on see , kas loodud projekti või materjali intellektuaalse omandi ja autoriõigus jaguneb võrdselt asutuse ja autori poolt või mitte?

Natuke nalja:

me_427_moralimperative-et-680Nana Paley “Moraalne kohus”

Advertisements

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Neljas ülesanne

Selle blogipostituse jaoks olen valinud need äpid, millega olen tihedamalt kokku puutunud, kuid kindlasti need pole ainukesed, mida ma oma igapäeva õpetajatöös olen kasutanud. Olles haridustehnoloog, hoian nutiseadmete õpiäppidel pidevalt silma peal ja uuendan ja kohendan õpiäppide nimekirja, mida olen koostanud igaks õppeaineks eraldi.

Õpiäppide nimekirja idee olen saanud Tallinna Gustaf Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogilt Ingrid Maadverelt ühelt GAS’is toimunud koolituselt. Tänu sellele ideele on mul tänaseks nutiseadmete õpiäppide pank, mida  pakun oma kooli õpetajatele.

Mõeldes ülesande püstitusele ja vaadates oma õpetajakogemusele võin öelda, et olen oma töös koostanud õppematerjale nutiseadmetele sellistes rakendustes nagu Quizlet, Socrative ja Kahoot.it.

20100609225602!Quizlet_logoKuna ise olen eesti keele teise keelena õpetaja, siis olen enamasti Quizleti fänn, sest see rakendus töötab nii nutiseadmes kui ka lauaarvutil. Selle vahendi abil saavad kiiresti selgeks  teema raames õpitavad sõnad. Õpetajana olen tihti kuulnud lastevanematelt ja õpilastelt kui tüütu on võõrkeeles uute sõnade, lausemallide jms õppimine, võtab kaua aega ning kui pole koolis õpetatud kuidas sõnu õppida, siis ega neid õppida ei osata. Kui tutvusin Quizletiga ise, siis tahtsin seda kohe ka katsetada, lõpptulemusena olen ise loonud sinna üsna palju temaatilisi sõnastikke eesti keele teise keelena tundides kasutamiseks. Mis mulle selle vahendi juures meeldib on see, et sõnade õppimiseks on õppijal mitu võimalust, sõnakaardid, uute sõnade tõlge ja õigekiri, kiiruse peale paaride sobitamine, sõnade test, tasulises versioonis on õpetajal võimalus lisada sõnakaartidele hääldust või pilte. Õpetaja peale sõnade komplekti sisestamist võib organiseerida loodud sõnastikke klassiti, või teemati.  Igale sõnastikule on võimalik määrata kindel õppijaskond ning jälgida õppijate edusamme. Quizlet on rakendusena kättesaadav nii Android kui ka iOs operatsioonisüsteemiga nutiseadmetele. Nutiseadme puhul on küll Quizleti võimalused mõnevõrra piiratumad, kui lauaarvuti versioonis, nii nt: pole nutiseadmes olemas testi ülesannet, kuid on sõnakaardid, paarikeste mäng ning õigekirjamäng. Põhimõtteliselt seda rakendust saab kasutada igas aines nt terminoloogia õppimisel või miks mitte vormelite ja võrrandite selgeks õppimisel. Väga lai on juba olemasolevate ja kättesaadavate sõnastike nimekiri. Sõnastike võib lingina jagada, vistutada, isegi MsWordis olemas olevat sõnastikku saab Quizletisse eksportida.

imgres

Sellest rakendusest olen mina ka vaimustuses, kuid just sellepärast et peale selle, et see on nutiseadmetele kättesaadav on see väga võimsa õpianalüütikaga rakendus, mis võimaldab õpetajal saada ülevaadet terve klassi vastuste kohta, iga õpilase töö kohta eraldi ning analüüsi küsimuste lõikes. Õpetajal see võimaldab teha välk-kiiret teadmistekontrolli läbitud teema raames või loetud teksti põhjal. Võimalik on luua küsimustikke kolme küsimuse variandi põhjal: mitme vastusevariandiga küsimus, õige/vale küsimus, avatud vastusega küsimus. Küsimuse sisusse on võimalik lisada pilte või videosid, võib ka lihtsalt tekstina sisse trükkida. Igale loodud küsimustikule omistatakse kindel ruumi number, mille sisestamisel pääsevad õppijad küsimustikule ligi. Tunnis olen seda kasutanud nii, et jooksvalt testitäitmise tulemused olid toodud interaktiivtahvlile reaalajas protsessi jälgimiseks,  õpilased vastasid küsimustele oma nutiseadmeid kasutades.

Kahoot_colours-35

Veel üks välk küsitluse vahend, mis on õpilaste jaoks väga kõitev. Tekitab klassis elevust ja aktiivsust selle kaudu, et loob võistlusmomenti õpilastele küsimustele vastamisel. Õpilastele see meeldib niivõrd, et nad on ise valmis küsimusi koostada selleks, et saaks seda vaid tunnis kasutada. Sobib kiiresti teema ülevaateks, uue teema sissejuhatamiseks. On samuti võimalik saada õpianalüütikat, kuid võrreldes kahte rakendust, Socrative’is õpianalüütika isiklikut mulle tundub üksikasjalikum ja ülevaatlikum.

Need on mõned nutiseadmete rakendused, mille abil ma ise olen loonud õppematerjale oma õpilastele, kuid peale nende on suur hulk harivaid rakendusi, mida erinevate ainete õpetajad saavad enda töö hõlbustamiseks kasutada. Viimasel ajal on terava tähelepanu all kujundav hindamine. Paar aastat tagasi juhuslikult komistasin sellise vahendi külge, mis on nutiseadmetele kättesaadav ning võimaldab õpetajal anda õpilastele kujundavat hindamist ning harjutada sisse, kindlad käitumisreeglid. Selleks vahendiks on ClassDoJo

1000272_orig

See vahend sobib õpilastele kuni 7.klassini, peale selle muutub ta natuke lapsikuks ja õpilased enam seda tõsiselt ei võta. Mida see vahend lubab teha? Esiteks, selle rakenduse versioonid on olemas nii lauaarvutile kui ka nutiseadmetele, kättesaadavad on õpetaja ja õpilase ning lapsevanema rakendused.

Õpetaja oma rakenduses saab:

  • lisada õpilasi rühmiti või klassiti;
  • luua õpilastele parooliga kaitstud kontosid;
  • lisada kiitus- ja laitus kriteeriume,
  • tunni jooksul õpilastele punkte anda või ära võtta vastavalt kriteeriumile
  • näha statistikat klassi ja iga üksiku õpilase kohta päeva, nädala, kuu, aasta lõikes.
  • luua lastevanematele parooliga kontosid.

Õpilane oma rakenduses saab:

  • vestelda oma klassikaaslastega jutukas;
  • kujundada endale meelepärane tegelaskuju;
  • jälgida oma punkte, kiitusi ja laitusi, saavutusi.

Lapsevanem oma rakenduses näeb:

  • kujundava hindamise kriteeriume;
  • klassis seatud käitumisreegleid;
  • statistikat oma lapse kohta;
  • õpetaja märkusi ja kirju;
  • saab õpetajale kirjutada ja vastata;

Kui õpetaja kirjutab sisse sellised kriteeriumid nagu erinevate ülesannete täitmine, kodutöö vastamine, õppevahendite olemasolu, aktiivne osalus õppetöös tunni jooksul, siis õpilastel tekib võistlusmoment selle üle, et teenida tunni jooksul rohkem punkte, samas aga isegi need, kes on tavaliselt tunnis passiivsed punktide süsteemi abil saavad oma tööd jälgida ning see puntki süsteem muudab neid tunnis aktiivsemaks. Punktide lisamiseks õpetaja ei pea kogu aeg olema lauaarvuti vahetus läheduses, vaid saab klassis vabalt ringi liikuda osutades õpilastele vajaliku abi ja nõustamist. Mina olen kuvanud rühma ekraani interaktiivsele tahvlile ning õpilased nägid nn otse eetris punktide jagamist. Natuke meenutab  nutiseadmetele kohandatud õpihaldussüsteemi. On võimalik luua asutuse konto, mille raames jagada õpilased klasiiti, aineti jms. Kuid nii kaugele pole ma oma ClassDoJo kogemusega jõudnud, olen seda tutvustanud omal ajal algkooliõpetajatele ning seal muutus see väga populaarseks, eriti eelkooli klassides. Midagi sarnast kujutab endast ka vanematele õpilastele mõeldud lakoonilisem rakendus Teacher Assistant:

Rakendused, mis mulle endale väga meeldivad, kui harivad rakendused, kuid kus mul endal puudub materjali lisamise või koostamise võimalus on järgmised:

StarWalk – virtuaalne tähistaeva tuur, mis võimaldab määrata GPS abil oma positsiooni ning tähistaevast, mis parasjagu sinu kohal asub. On võimalik lähemalt uurida pilte  ja põhjalikku informatsiooni tähtedest, tähtkujudest, planeetidest. Võimalik vaadata tähistaevast erinevate värvifiltrite abil simuleerides Päikesevarjutust või päikeseprillidega vaatamist jms. Saab vaadata kalendrit, milles kõik kuu ja päikesefaasid on ära toodud, samuti kõik komeetide jälgimise kellaajad ja kohad. Tähistaeva huvilisele ning astronoomia õppuritele musthave äpp, minu arvates.

Matemaatika huvilistele erinevate teadmiste tasemega kindlasti meeldiks kasutada oma nutiseadmes sellist rakendust nagu  MathBoard, milles on olemas palju võimalusi lahendada lihtsamatest keerukamete ülesanneteni. On olemas suur valiku vastustega ülesannete pank ning üsna mitu võimalust selle kasutamiseks tunni ajal.

37

Selliseid äppe on tõesti väga palju, uurides erinevaid internetiallikaid olen korduvalt leidnud väga häid artikleid nutiseadmete õpiäppidest ning kasutan meeleldi hetkel võimalust jagada teiega natuke mõningaid leide:

  1. Link õppetöö jaoks sobiliku äppi otsingumootorile –  võimaldab otsida äppe erinevatel operatsioonisüsteemidal töötavatele nutiseadmetele, väga käepärane vahend õpetajale ja haridustehnoloogile.
  2. Trilby on ettevõte, mis on pakunud üsna mitu huvitavat lahendust õpetajatele õppetöö  nutiseadmete abil soodustamiseks. Üks äpp on eraldi ettenähtud õpetajate koolitusäpina, kuhu lisatakse pidevalt uusi materjale selle kohta, kuidas üht või teist asja tunnis nutiseadmes õpetaja kasutada saab, samas leidub ka muid huvitavaid ideid tunni mitmekesistamiseks.
  3. Teaching and Learning – arusaadavalt ja lihtsalt muutunud õpikäsitlusest inglise keeles.
  4. Pedagoogiline äpiratas –  Adelaide Ülikooli professori Allan Carringtoni poolt kujundatud äpiratas, mis on vastavuses digitaalse Bloomi taksonoomiaga. Mulle pakkus see artikkel palju avastamisrõõmu. Loodan, et ka Teile, kes te seda postitust loete. P.S. – .pdf failis äpil klikates suunatakse äpi allalaadimislehele.
  5. Apple iPadi õpiäppe – nimekiri, koos äppide lühitutvustusega

Mõned huvitavad äpid on olemas ka eesti keeles ning täietsi eesti õpetajate ja spetsialistide poolt loodud. Mõningaid neist: Sõnar – eesti keele reeglite kogumik; Seeneaabits, Linnuaabits, Kahepaiksed – väga mõnusad õpiäpid loodusõpetuse tundidesse piltide, jälgede, häälte ja tekstidega.

Kokkuvõteks tahaks öelda, et huvitavate ja professionaalsete õpiäppide arv kasvab iga päevaga aina suuremaks, sammu pidada iga uuendusega on üsna raske, minu soovitus õpetajatele oleks siinkohal valida enda jaoks mõned üskikud äpid, millega tööd teha ning aeg-ajalt kolleegidega vahetada infot uute õpiäppide olemasolu kohta.

 

 

Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Loengu materjal

3.Ülesanne

web 2.0

Enne ülesande täitmist tegin endale selgeks, mis on Veeb 2.0, otsides selle definitsiooni peatuksin järgmisel, kuna see tundub mulle kõige asjatruum:

Veeb 2.0 termin tul kasutusele 2004. aastal ning see viitab maailma interneti võrgu teisele põlvkonnale. Märge 2.0  tuleneb tarkvara arendajatelt, kus numbriga traditsiooniliselt  viidatakse tarkvara versioonile. Mille alusel võib teha järeldust, et koos interneti arenguga on tulnud uusi võimalusi ja funktsioone, mida varasemal ajal ei olnud ning  internetis saadaval olev tarkvara pidi selle uuendusega kaasa minema. Siiski Veeb 2.0 ei viita mitte kont-uuele veebi versioonile, pigem aga selle tehnoloogiliselt arenenud kaksikule.

Veeb 2.0 tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab sellist kasutajate omavahelist töö taset, mis varem oli võimatu. Veebilehed on dünaamilisemad ning seal on palju ristviiteid, mõnede veebilehtede juurde moodustub oma kindel kasutajaskond, mis teeb teave levikut interneti avarustes veelgi lihtamaks ja kiiremaks. Miks see nii on? Arvatakse sellepärast, et enamus Veeb 2.0 funktisoone on kättesaadavad tasuta teenustena, siin tooks näiteks  Wikipedia ja Facebooki tormilist arengut. Mida suuremaks ja mahukamaks kasvab, veebileht, seda rohkem seal kasutatakse erinevaid Veeb 2.0 funktsioone. Tähtis on aga see, et kuigi Veeb 2.0 on terve uue internetiarengu ajastu sildiks tehnoloogia areng siiski jätkub omasoodu. ( Christensson, P. (2008, January 14). Web 2.0 Definition. Retrieved 2016, Mar 15, from http://techterms.com )

1342675952960

See joonis väga selgelt näitab suuna, milles liigub meie tänapäevane ühiskond, veebis sekundite jooksul luuakse ja avaldatakse palju erinavaid asju, ning kui 1990-aastate keskpaiku, veebis oli vähe resursse ning need mis olid, peaaegu ei võimaldanud üksikisikul luua ja avaldada oma enda asju, siis tänapäeval on võrdselt jagunenud valmis sisutarbijad ja sisuloojad.Seoses sellega vaadates seda konkreetset joonist tekib mul kaks küsimust:

  1. Kui mahukas on meie piiramatuks peetud veeb? Kas kunagi see saab otsa?
  2. Kas mingil hetkel tulevikus, see trend näitab ka langust?

Otsustasin analüüsida loengu materjalide põhjal pisut enda senist kogemust Veeb 2.0 vahenditega, selleks et endal oleks selgem ülevaade valdkonnast.

Veeb 2.0 sisuhaldusvahendid

Nagu loengumaterjalidest selgub, siis tänapäeval levinumad sisuhadusvahendid on WordPress, Weebly ja Blogger, oma elu jooksul, enamasti viimase 3 aasta jooksul olen kõigi kolmega kokkupuutunud.  Igal platvormil on oma + ja -. Hetkel pööraksin ma tähelepanu sellele kuidas on võimalik neid kasutada õppetöös. Meie kooli õpetajate seas on ajaveebi pidamine üsna levinud tegevus, kooli kodulehelt leiab ka viiteid enamusele õpetajate poolt loodud ajaveebidest. Siin kohal lisaks lühikese ülevaate meie kooli õpetajatel olemasolevatest ajaveebidest. Ülevaadet koostasin ise eelmisel aastal, selleks et tutvustada meie kooli õpetajate ajaveebi kogemust Kuressaare õpetajatele.

Jagades enda kogemust võin ütelda, et oma tutvust Veeb 2.0 sisuhaldusvahenditest alustasin sellise vahendiga nagu Ucoz.com, mis võimaldab WordPressi taoliselt luua ja süstematiseerida erinevat infot ning Bloggeri sarnaselt annab  vistutamise võimalust. Ucoz’e puhul on võimalus kasutada kas töölauda, html või CVS formaadis kujundust, mis teeb seda vahendit küllaltki paindlikuks. Sarnaselt weebly ja wordpressile on olemas nii tasuline kui ka tasuta kontod, on olemas ka e-poe loomse võimalus.Mis mulle UCOZ’e puhul siis, kolm aastat tagasi ei meeldinud, oli see et kujunduse teemad olid mitte väga köitvad ning selleks et saaks ilusat veebilehte, pidi väga kaua istuma ja mõtlema, kuidas ning mis toimub. Vesteldes koolis õpilastega olen tulnud järeldusele, et Ucoz on populaarne koht mängude põhiste lehtede loomiseks noortel, kuhu lisatakse kõikvõimaliku infot konkreetsete mängude kohta just mängurite enda poolt. Iga sellise lehe juurde tekib ka oma kindel kasutajaskond. Seda postitust ette valmistades juhuslikult komistasin ühe huvitava artikli otsa, artiklis võrreldakse oma vahel Ucoz ning Weebly platvormit ning artikli all on ka kasutajate kommentaarid olemas, mis kindlasti on toeks neile, kes pole veel teinud oma lõpliku valikut sisuhaldusvahendite suhtes.

Peale Ucoz’it töötasin rohkem Blogger.com vahendiga, see oli lõbus, sest pidid ise koguaeg otsima internetist kuidas saaks üht või teist asja oma ajaveebi vistutada, selleks tuli otsida kas html koodi, mis tavalisest oli kättesaadav kindla scriptina. Lõbus oli see, ka sellepärast, et sa pidevalt võisid muuta kujundust, lisades detaile või vastupidi neid vähemaks võtta, see oli ka lugejaskonnale huvitav, jälgida neid muutusi, paraku mõne aja pärast osutus see veidi aega nõudvaks, kuna muudatuste isu oli juba täiesti olemas, kuid kuna ise html koode ja scripte pole ju õppinud, siis, pidid kaua aega mõtlema, kuidas ja mis hakkab väljanägema, kui valmis saab, samas, kui sellistel teenustel nagu WordPress ja Weebly on juba olemas kindel dünaamiline kujundus, ning minu arvates ka rohkem võimalusi. WordPressi vahendit olen õppinud kasutama ühelt vene start-up ettevõtte koolituselt, koolitus oli asjalik ning õppisin sealt palju asju juurde, millest varem oli üsna pinnapealne ettekujutus.  Wordpressi puhul natuke masendab see, et kõige kasulikumad pluginad ja widgetid on tasulises versioonis kättesaadavad. Samas on väga lai valik kujundusteemadest.

See artikkel võrdleb oma vahel selliseid platvorme nagu Weebly ja WordPress üsna üksikasjalikult.

Olen proovinud kasutada ka Google Sites vahendit, kuid minu arvates see ei vasta hetkel minu vajadustele. Selle vahendi puhul on mugav see, et kõik asjad on ligipääsetavad ja omavahel integreeritavad just Google Apps rakendusi silmaspidades, kuid  väliste asjade vistutamine ei pruugi alati kõige paremini õnnestuda.

Olen koolis töötades katsetanud üsna mitu erinevat Veeb 2.0 sisuhaldusvahendit ning minu järeldus on selline. Iga vahend on huvitav ning igalühel on omad kindlad tugevused olgu see kasutamislihtsus ja -sõbralikus, kujunduse professionaalsus või integreeritus teiste vahendite ja ressurssidega.  Ma ei hakkaks sooviama mingit üht kindlat vahendit, sest lõpliku otsuse peaks siiski langetama lehe autor vastavalt sellele kelle jaoks on see mõeldud ja mis eesmärke see teenib.

Mõningaid näiteid minu poolt loodud asjadele:

www.ekvk.weebly.com – minu kui eesti keele õpetaja aineblogi, mida rohkesti kasutavad ka minu kolleegid koolist.

www.paehkk.wordpress.com – ja www.paevkk.wordpress.com – mõlemad olid loodud vastavalt hilise  ja varase keelekümbluse materjalide varamutena, eeskätt meie kooli õpetajatele, lastevanematele ja õpilastele.

Eelmisel aastal esimest korda puutusin kokku eesti keele õpetamisega varase keelekümbluse klassis ning hakkasin tegema Google Site abil teemapõhist õpikeskkonda:

LauseliikmedKäänamine – tegemist siiski on poolikasjaga, kuhu on plaanis lisada rohkem infot ja harjutusi. Kuid isegi sel kujul kolleegid on seda sel aastal juba ka kasutanud. Kindlasti on siin kuhu areneda, eriti tänapäeva olukorras, kus mul endal on oluliselt rohkem teoreetilisi teadmisi õpikeskkondadest.

Veeb 2.0 vahendid interaktiivse meediasisu loomiseks

Palju kordi sai juba selle aasta jooksul mainitud, et olen enamasti kasutanud interaktiivse materjali loomiseks vahendit LearningApps.com ning seda vajadusel vistutanud sinna kuhu parasjagu vaja on kas blogisse või veebilehele.

Olen samamoodi kasutanud ka Prezi. Mindomo, Slideshare, SlideBoom, Scribd,  teenuseid, millest juba ka loengumaterjalides juttu oli. Tahaks veel esile tuua selliseid väga huvitavaid vahendeid nagu:

PictureTrail.com – mis võimaldab teha väga huvitavaid piltide ja fotode esitlusi, pakkudes selleks galerii loomist, animatsiooni lisamist, fotode redigeerimist vajadusel,  fotode kuju muutmise võimalust ja palju muudki. Katsetades seda vahendit, veendusin et see on käitev ja huvitav, olen seda enamasti kasutanud, siis, kui on vaja teha kokkuvõtet õpilastetööde kohta. Mõned minu katsetused on nähtavad sellel lehel allpool.

http://en.educaplay.com/ – on ka väga hea vahend mitmesuguste ülesannete loomiseks. Oleme kasutades seda vahendit, loonud õpilastega ristsõnu, erinevatel teemadel:

Näiteks: Ristsõna, Sõnade järjekord lauses;

Õpilastega mulle väga meeldib teema kokkuvõteks kasutada selllist vahendit nagu Storyjumper.com. Kus ma annan neile võimalust olla loovad ja kasutada õpitavat keelt.  Näide õpilase tööst. See konkreetne töö on valminud siis, kui ma õppisin HITSA koolitusel Aktiivõpemeetodid e-õppes. Selle koolituse kohta tegin portfooliot, kus saab näha ka ülesannet, mille tulemusena ülalmainitud e-raamat valmis. millega võib tutvuda siin.

Enda jaoks esitluste tegemiseks avastasin ka eelmisel aastal Sparkol VideoScribe vahendit, millest ka varem on juttu olnud. Mulle see meeldib, kuid selle vahendi kasutamine eeldab väga selget muinasjutu loomist samm-sammult, siis ka lõpptulemus on ilus ja selge.

See koolitus oli minu jaoks kasulik ka sellepärast, et sealt sain juurde palju uusi ideid ja Veeb 2.0 vahendeid, mille abil saaks oma igapäevast tunnirutiini mitmekesistada. Nimekiri minu poolt tolle koolituse raames saadud Veeb 2.0 huvitavatest vahenditest asub siin.

Veeb 2.0 keskkonnad õppematerjalide loomiseks

Selle teema raames, minu jaoks kõige vähetuntumaks osutus just see valdkond, kuigi olen Opiveebi katsetusmeeskonnas osalenud, pole ma sellest vahendist ilmselt veel päris hästi aru saanud. Minu jaoks see eeldab natuke tõsisemat tutvumist, selle võimalustega.

Kahjuks ajapuuduse tõttu ei jõudnud ma selle valdkonnaga jõudnud väga põhjalikult tegelda ning seda uurida. Kuid see on kindlasti mul lähima aja üks must do asju.

Teema kokkuvõtteks nii palju, et Veeb 2.0 vahendite kirjeldusi ja juhendeid on väga palju olemas Koolielu.ee portaalis.

Sel aastal olen töö kohustuste tõttu katsetanud hoopiski sellist asja nagu eis.ekk.edu.ee  – Eksamite Infosüsteem. Sellel lehel esiteks on lai valik interaktiivseid ülesandeid avalikus vaates. teiseks ma olen seda katsetanud e-ülesannete koostamiseks koostöös INNOVEGA.

Selle puuduseks on suletud juurdepääs õppematerjalide loomisele, mida saab kasutada ainult omaniku loal. Selle vahendiga loodud ülesandeid on võimalik vistutada iframe abil, juurutades iframe allikaks ülesande lingi.  Seda ma olen teha proovinud ka oma Xerte obiobjektis “Aed ja põld elukeskkonana”. Tulles XERTE juurde tagasi ka sellel vahendil on võimalus luua VEEB 2.0 põhimõttel ülesandeid ja harjutusi ning neid hiljem jagada.

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

  1. Loengumaterjali põhjal:

Senini olen oma töös õppematerjalide koostamisel üsna palju kasutanud erinevaid lahendusi. Nendeks olid nt:

Ekraanisalvestuste koostamise vahenditest  olen ka varem kuulnud, kuid seda pole jõudnud veel proovida, sisupakettide koostamise vahenditega puutusin kokku  alles sel kursusel.

Tahaks teha väikest kõrvalepõiget õppevideole. Õppevideo on tehtud Xerte keskkonna kohta, kuid ilmselt mingi varasema versiooni kohta, sest hetkel 31 versiooni puhul töölaud näeb välja pisut teistsugune, mul läks üsna palju aega peale video vaatamist enne kui ma sain praeguses versioonis aru, kust saab teatud asju leida.

2) Sisupaketi koostamine Xerte31 vahendiga

9193421822_e0d505d2a6_o

Kohe kui sain endale Xerte kasutajakonto, hakkasin vaikselt seda uurima, mõeldes, et huvitav milleks meil seda vaja läheb. Minu jaoks tundus see vahend huvitav ja tahtsin seda katsetada. Kui tuli ülesandeks koostada sisupakett kasutades üht pakutud variantidest, mul polnud vähimatki kahtlust, millist vahendit valida, see oli muidugi Xerte.  Oma sisupaketi teemaks valisin Soo elukeskkonnana, kuna see teema just nädal tagasi meil oli 6. keelekümblusklassides. Tuleb tunnistada, et soo elukeskkonnana on meie koolis üks LAK-õppeteemadest, mida õpetatakse lõimitult samaaegselt mitmes aines. Sisupaketi koostamisel lähtusin kahest ainest eesti keelest võõrkeelena ning loodusõpetusest.

 Mis mulle Xerte puhul meeldis?

Väga palju võimalusi juba olemasolevate ülesannete lisamiseks: neid saab lisada linkidena, pdf. failidena,piltidena iframe või vistutamise teel. Samas on võimalus lisada audio ning videofaile, ning luua sama vahendi abil ka uusi interaktiivseid harjutusi. Saab lisada Youtube ja RSS voogusid, kui selleks on vajadust.

Teine asi mis mind Xerte puhul rõõmustas, oli võimalus kõiki materjale organisaeerida väga erineval visuaalsel kujul, sai teha lehe mitmest tulbast, seda võimalust olen kasutanud oma sisupaketis soojendusharjutuste puhul, on võimalus teha akkordeoni sarnast ripploendit, seda olen proovinud teha Lugemisteksti ” Sookurg ja kalakurg” puhul, lisades tekstile vajalikke asju, nt tunni esitlust, lindude iseloomustusi ning juba olemasolevaid harjutusi, selle konkreetse teksti kohta.

Kasutasin ka avatud vastuse lisamise funktsiooni, kuid minu jaoks jäi hetkel veel arusaamatuks, et kui õpilane oma vastust kirjutab sellesse ettenähtud kohta, siis kuidas ja kust  õpetaja seda teksti hindamiseks kätte saab?

Meeldis võimalus kasutada iframe käsku ning selle abil tuua sisupaketti vajalikud kodulehed ja ülesannete alusfailid autoriõigusi rikkumata.

Meeldis küllaltki lai valik kujundusvõimalusi, kus sai kujundada küll menüüd, küll taustapilte ning pealkirjade laadi.

Üheks tähtsaks Xerte omaduseks on minu arvates ka see, et on palju võimalusi loodud materjali jagada: SCROM sisupakettina, XML või HTML5 koodina, lingina, iframe abil. Kõik need võimalused teevad sellest üsna kaasaegset ja mobiilset vahendit õppematerjalide loomiseks.

Mõned asjad Xerte puhul, mis jäid kripeldama ning tekitasid minus küsimuse

Osa pilte, mida ma lisasin on osades veebilehitsejates nähtavad ning mõnedes ei ole nähtavad, konkreetselt puudutab see soode arengu skeemi, mis on pildina lisatud. Üritasin välja selgitada, miks ühes aknas näitab teises mitte, ei saanud aru, pildifail on .jpg laiendusega.

Alati ei õnnestu mõlemapoolne teksti joondus, nt: soode liikide all andes lühidefinitsioone sellest, mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo joondasin kõik definitsioonid mõlemale poole, kuid sisupaketis pilt on sootuks teine.

Ei õnnestu alati endal iframe lisamine ning tuleb mõelda ja katsetada pikalt enne kui nuputad välja kuidas seda tehakse. Mina lahendasin selle lingi lisamisena, mille Xerte ise juba muutis iframe’iks.

Natuke tekkis probleeme ka taustapildi lisamisega, lisatud on, aga millegipärast ei peegeldu sisupaketi käivitamisel, sellega tuleb natuke veel tööd teha.

Õpetajana oleks võib olla interaktiivsete vahendite juurde ka mõistekaardi koostamise vahendit, et iga õpilane saaks teha ja koostada enda oma mõistekaardi lihtsalt ja mugavalt ilma pikema koodide jagamise ja importimiseta. Kahjuks seda võimalust ma ei avastanud põgusal tutvumisel.

Kokkuvõtvalt Xertest

Väga huvitav lahendus õppematerjali koostamiseks, organiseerimiseks ja hoiustamiseks. Iga õpetaja päris kindlasti selle vahendiga hakkama ei saa ning siin olekski vaja haridusetehnoloogi või infotehnoloogi abi. Vahend on mugav ka seetõttu, et tänu HTML 5 koodi kasutusele, saab seda linkida ka koolikodulehele näiteks, tõstes sisupaketi arhiivi kausta ftp serverile.

Jagasin oma Xerte katsetust oma koolis juhtkonna liikmetega ning tuli mõte vaikselt olemasolevad LAK-õppe teemade materjalid hakata üleviima sisupakettideks, mida pärast koolikodulehe kaudu  ka koolikogukonnale saadavaks teha.

Töö Xertega on minu arvates väga loov ja motiveeriv, alustades tööd eksid nii ära, et aeg lendab märkamatult. Mul üsna mitu korda lõpetades tööd, tekkisid uued mõtted selle kohta, kuidas oleks parem teha ning parandasin üsna mitu korda. See polnud tüütu, pigem oli väljakutse minu loovusele. Ideaalis kui sisupaketidele saaks üle viia enamiku õppeainete materjalidest, siis õpikute ja töövihikute ostmiseks väljaminevate kulutuste pealt koolid saaksid kõvasti raha kokku hoida ning suunata seda vajalikku resurssi mujale.

Lingid XERTE abil loodud sisupaketidele:

  1. Soo elukeskkonnana
  2. http://htk.tlu.ee/xerte31/play.php?template_id=13

  3. Aed ja põld elukeskkonnana

http://htk.tlu.ee/xerte31/play.php?template_id=33
 

 

 

 

 

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

I Ülesanne: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Loengumaterjalide põhjal:

  1. Lugege läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” ja tutvuge lugemismaterjalis viidatud linkidega. Valiku repositooriume leiate ka esitlusest “Õpiobjektid ja repositooriumid“.

objective3

Õpiobjekti mõiste – läbi ajalugu on õpiobjekti mõiste definitsioon pisut muutunud

  • “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (L’Allier, 1997).
  • “mistahes digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses” (IEEE, 2002).
  • “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Wiley, 2000).

Nendest mõistetest ma pigem oleksin nõus Wiley definitsiooniga, kuid mitte täielikult. Minu arvates õpiobjektil peaks siiski olema mingi kindel struktuur, eesmärgid, õpitegevused, hindamise võimalus. Kas võib õpiobjektiks hinnata eraldiseisvat videolõiku Youtubist, mida õpetaja tunnis kasutab? Ma arvan, et mitte, pigem on see õpiobjekti osa. Seega mina defineeriks õpiobjekti enda jaoks järgmiselt:

Digitaalne materjal, mis on suunatud konkreetsete teadmiste omandamise toetamiseks ning on struktureeritud  vastavalt õpieesmärkidele ja -tulemustele ning sisaldab õpitegevust ja hindamist.

Õpiobjektide standard SCORM oli loodud selliste väljakutsete lahendamiseks nagu seda on koostalitusvõime, korduvkasutus, vastupidavus (SCROM-ADL net)

Õpiobjektide 6 tunnusjoont SCROM standardi järgi:

  • Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus kasutada õpiobjekti erinevatel tarkvaraplatvormidel (erinevate operatsioonisüsteemidega?)
  • Korduvkasutus (reusability): õpiobjekti kasutusvõimalus LMS’ide ja repositooriumide jms kaudu.
  • Käideldavus (accessibility): ligipääs õpiobjektile  eemal asuvast kohast ning kättesaadavust erinevatest kohtadest.
  • Kohandatavus (adaptability):  õpiobjekti kohandamine vastavalt  õppija või organisatsiooni vajadustele
  • Kokkuhoid (affordability):  tootlikuse ja tõhususe parendamine vähendamate õppematerjali edastamise aega ja maksumust.
  • Vastupidavus (durability):  õpiobjekti jätkusuutlikus pidevalt uuenevates tehnoloogilistes oludes..

Õpiobjekti mõiste ingliskeelsed sünonüümid , mida tõi välja Saum (2007) : educational objects, media objects, knowledge objects, rapid learning objects, reusable learning objects, shareable courseware objects, shareable content objects, units of learning, e‐learning objects, instructional objects, intelligent objects, data objects.

Õpiobjekti mõiste eestikeelsed sünonüümid: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjektide levitamise vahendid

Repositooriumid – on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumid võimaldavad enamasti seada piiranguid õpiobjektide kättesaadavusele. Repositooriumid võimaldavad ülevaate saamist  õppematerjalide kasutamise kohta.

Referatooriumid – on üks repositooriumide alamliik. Referatooriumide andmebaasis hoitakse õpiobjektide metaandmeid.

Eestikeelsete digitaalsete õppematerjalide kogud

Tuntuimad ülemaailmsed repositooriumid ja referatooriumid

EdReNe projekti raames koostatud aruanne State of the art II: Educational Repositories in Europe (PDF) annab ülevaadet erinevates Euroopa riikides olemasolevate õpiobjektide repositooriumidest.

GLOBE (http://www.globe-info.org) otsingumootor võimaldab otsida vajalikku õpiobjekti mitmest repositooriumist korraga.

Õppematerjalide metaandmed

Metaandmed võimaldavad õppematerjale repositoorimides  paremini leida ning sirvida Metaandmed annavad võimaluse sorteerida õpiobjekte näiteks materjali pealkirja, autori, avaldamise aja, keele jne järgi.

Dublin Core – esimene laiemalt levinud digitaalsete metaandmete spetsifikatsioon.

2002.aastal avaldati õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata(IEEE LOM). Kasutades LOM standardit võib  õppematerjali kirjeldada 58 elemendi järgi , need elemendid moodustavad omakorda 9 kategooriat.

Learning Resource Exchange Metadata Application Profile, – IEEE LOM rakendusprofiil Euroopa üldhariduslike koolide õppematerjalide kirjeldamiseks. Viimane versioon  v4.7 on pärit 2011. aasta oktoobrist. Eestis tegeldakse IEEE LOM rakendusprofiili EstCORE loomisega. Avalik teave selle kohta puudub.

LRMI (Learning Resource Metadata Initiative)  – uus metaandemete spetsifikatsioon, pärit 2011.aastast. Viimane versioon  on pärit 2014 oktoobrist ning selle arendamisega tegeleb Dublin Core. LRMI puhul on  metaandmed õppematerjali küljes ning otsingumootoritel on võimalus neid ära kasutada.

Repositooriumidevahelist andmevahetust võimaldavate spetsifikatsioonide näited. :

(Märkmed: H.Põldoja loengu materjalide põhjal, 2015)

2. Valige üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvuge selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega teie õpetatavas või teid huvitavas aines.

Eesti keelsetes repositooriumidest valisin tutvumiseks Hitsa Innovatsioonikeskuse repositooritumi ning ingliskeelsetest allikatest valisin tutvumiseks MERLOT II repositooriumi.

Hitsa Innovatsioonikeskuse repositoorium

Repositooriumi veeb on e-Õppe portaali (http://www.e-ope.ee) osa ning analoogne Taotlusteveebiga (http://www.e-ope.ee/applications). E-õppe materjalide üleslaadimiseks peab olema ID kaardiga sisse logitud. Repositooriumisse laetud materjalid on varustatud metaandmetega ning kõik soovijad saavad materjale nii otsida kui alla laadida. Nendeks tegevusteks sisse logimine vajalik ei ole.

Repositoorium võimaldab:

  • Sisestada e-kursuste materjale
  • Sisestada digitaalseid õpiobjekte
  • Sirvida üles laetud materjale
  • Otsida materjale
  • Muuta oma üles laetud materjale

Õppematerjali otsimiseks on võimalik kasutada kaht tüüpi otsingut: materjali metaandmete alusel või sõnapilvest.
Iga materjali saab hinnata, kommenteerida ning märkida selle kasutamist.

Hitsa Innovatsioonikeskuse repositooriumil on olemas väga kergesti loetavad ja arusaadavad kasutamisjuhendid, mida leiab siit.

Õppematerjalide ostimiseks on olemas eraldi otsinguvorm, milles saab õpiobejkti otsingut teostada järgmiste kategooriate alusel:

  • Kool
  • Sissekande autor/kaasautorid
  • Sissekande tüüp
  • Õppematerjali/õpiobjekti tüüp
  • Õppematerjali/õpiobjekti ulatus
  • Õppekava
  • Raskusaste
  • Õpetamise keel
  • Märksõnad
  • Litsentsi tingimused
  • Vaba tekst

Otsingu tulemusena kuvatakse filtreeritud kujul sama tabel, mis on ka menüüs Repositoorium

Katsetasin teostada otsingut üldharidusliku kooli selliste õppeainete kohta nagu: loodusõpetus, eesti keel, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus. Otsingu tulemusi kahjuks ei andnud. Vaatasin läbi otsingu võimalusi lähemalt. Tundub et HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorimis on pigem kutsekoolide, ülikoolide ning muude asutuste õppematerjale. Üldharidusliku kooli marejale leiab, kui hakkad otsima konkreetse kooli või teema alt, mis on õpetaja jaoks ehk natuke tülikas, oleks palju mugavam, kui saaks õpiobjekte süstematiseerida ka üldharidusliku kooli õppeaineti.

MERLOT II repositoorium

Varem pole mul MERLOGA  kokkupuuteid olnud, seega tuli mul teha kasutajakonto, peale kasutajakonto tegemise asusin uurima. Esimene asi, mis mu pilku püüdis oli see, et peale materjalide hoiustamist on seal võimalus ka kohe materjale luua: on võimalik luua üksikut veebilehte või allstruktuuriga veebilehte, samuti on võimalus luua materjalide kollektsioone. Platvorm iseenesest toetab ka kasutajate omavahelist suhtlust kas foorumi või konverentsi ja erinevate huvigruppide kaudu.

E-õppe seisukohalt on oluline ka see, et on olemas võimalus luua e-portfoolio. Mis teeb platvormi väga mugavaks vahendiks, mis ühendab endas nii materjalide repositooriumi, osaliselt PLE’d, materjalide koostamise ja avaldamise vahendit.

Repositooriumist rääkides on selles üle 40000 materjali, mis on jaotatud 19 erikategooriasse.

Õpiülesanded (Learning Exercises)
Nendeks on projektid, tööd või tegevused, mis võivad olla kursuse osaks. Õpiülesanded on lingitud õppematerjaliga MERLO’s ning see võib olla nii üksik materjal, kui ka mitu materjali, kus on ka teisi õpiülesandeid.Õpiülesannete kirjelduses autor peab ära märkima tegevuseliigi (töö klassis, koduülesanne, individuaalne ülesanne, rühmatöö jne), samuti ka aja, mis kulub ülesande täitmiseks. Aurotil on võimalik ära märkida ka õpieesmärgid konkreetsele ülesandele.

Kommentaarid on moodulit kasutanud või seda ülevaatanud inimeste mõtted. Kõik avaldatud kommentaarid, kohe pääsevad ka arutlusele online, andes võimaluse teistele MERLOT kasutajatele kommenteerida kommentaari. Kasutajatel on võimalus hinnata õppematerjale skaalal 1-5,  tõhustades materjali tagasisidet teiste kasutajate jaoks.

Materjalide liigid:

MERLOT toetab 20 erinevat õppematerjalide liiki.

  1. Animatsioon:  Kasutajatel on võimalus vaadata dünaamilist ning visuaalset esitlust kontseptist,  mudelist, protsessist jms. Kasutajatel on võimalus jälgida  ja kontrollida  materjali raames, kuid neil puudub võimalus määrata või mõjutada materjali algtingimusi  ning õpitulemuste tingimusi.
  2. Hindamise vahend: On loodud õpitegevuste õpitulemuste hindamiseks.
  3. Ülesanne: On mõeldud õppurile täitmiseks, võivad olla seotud  õpiobjektiga MERLOT’s.
  4. Case Study: Illustreerib kontsepti  või probleemi kasutades näiteid, mida võib ka süviti uurida.
  5. Kollektsioon Õppematerjalide kollektsioon nagu nt. veebilehed või ainealased rakendused.
  6. Arendaja tööriist tööriist veebilehtede, õpiobjektide jms loomiseks ja arendamiseks.
  7. Drill  ja Praktika:  Suunab õppurit pidevalt vastama küsimustele, mis on mitmeti esitatud; drillimine ja õppimine toimub iseseisvalt, eesmärgiga arendada õppuri enda teadmisi ja näidata oma oskusi.
  8. ePortfolio: kasutaja poolt koostatav ja hallatav e-materjalide kogum. Materjalideks võivad olla tekstid, e-failid, pildid, blogipostitused, lingid. E-portfooliod Merlos teenivad kaht eesmärki esiteks platvorm, mille eesmärgiks on näidata õppuri võimeid, teiseks eneseväljenduskoha eesmärki. Samas e.portfooliot saab vaadelda ka õpitoimikuna,mis demonstreerib õppuri saavutusi.
  9. Õpiobjektide repositoorium : Vähemalt 100 veebiallika põhine otsinguga andmebaas, mis on internetis kättesaadav ning mille otsingutulemused kuvatakse küsitud minimaalsete metaadmete järjekorra põhjal. Veebilehte lingikoguga ei peeta õpiobjektide repositooriumiks.
  10. Online-kursus: Materjal mis on loodud kasutamiseks just online-kursusena.
  11. Online kursuse moodul: Moodulite jada kasutamiseks kursuse raames.
  12. Avatud ajakiri- artikkel: Ajakiri või ajakirja artikkel, mida saab Merlot’sse lisada.
  13. Avatud õpik : Avatud kasutuslitsentsiga õpik, mis on autorite poolt veebis jagatav. See tähendab et õppurid võivad õpikuid tasuta lugeda, alla laadida, välja printida.
  14. Esitlus: Loengus, tundides kasutatav tugimaterjal. Loengute märkmed, audio- ja visuaalsed materjalid , esitlusgraafika nt: PowerPoindi esitlused.
  15. Quiz/Test: Vahendid, mis teenivad teadmiste testimise eesmärki.
  16. Refereeritav materjal: Materjal ilma juhenditeta, eesmärkideta, sarnaneb raamatukogus leitava refereeritava alaga. (viited veebilehtedele, tekstidele, olulisele infole jms).
  17. Simulatsioon: Kujuteldav kogemus, kus õppurite tegevused mõjutavad nende tulemusi. Kasutajad ise lähtestavad algtingimusi, mille alusel genereeritakse tulemusi, mis on igakord erinevad ja muutuvad.
  18. Sots.meedia vahend: Leht, mis annab kasutajale võimaluse suhelda teistega, luua lemmikute kogusid, jagada märkmeid ning saada kontakti teiste inimestega.
  19. Juhendid: Kasutajad liiguvad mööda e-õpikut, selleks et saavutada kindlad õpieesmärgid, mõjutamaks konkreetseid oskusi või kontsepte ning mis on loogilises järjestuses, et seda oleks võimalik integreerida, esitleda,  praktiseerida ja testida.
  20. Töötoad ja koolitusmaterjal: Materjalid, mis on paremini kasutatavad töötubade või eesmärgipärases juhendatavas õppetöös.

Toetatavad tehnilised formaadid:

MERLOT materale võib kategoriseerida 20 tehnilise formaadi järgi:

ActiveX Flash QuickTime
Authorware File HTML/Text SCORM
Audio Image Shockwave
CD-ROM Java Applet Video
Common Cartridge Javascript VRML
Director File PDF Wiki
Executable Program Podcast

Enda kogemuse põhjal:

Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektidega?

Viimaste aastate jooksul otsides tundide läbiviimiseks materjale olen leidnud üsna mitu erinevat õpiobjekti, enamasti eesti keele õpetamiseks, aga ka nt: inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse , loodusõpetuse ning ajalooõpetamise jaoks. Kindlasti olemasolevad õpiobjektid on väga suureks abimeheks õpetajale, kes tunniks valmistudes saab sealt ideid, ja konkreetseid ülesandeid, mida klassis teha, pakkudes oma õpilastele huvitavat ja uudset kogemust.

Siin on mõned näited õpiobjektidest, mida olen viimasel ajal  enda jaoks leidnud:

Milliseid teiste poolt koostatud õppematerjale te kõige enam kasutate oma õpetamise või õppimise toetamiseks?

Olen kasutanud teiste õpetajate ja õppejõudude poolt koostatud materjale ning e-kursuseid just gümnaasiumiastme valikainete õpetamisel nt. M.Laanpere e-õpikut ja e-kursust Arvuti kasutamine uurimistöös, olen ka meediaõpetuse puhul kasutanud valmis e-kursust. Tihti tundideks ettevalmistamisel olen otsinud esitlusmaterjale, töölehti ja lisalugemist. (SlideBoom.com, SlideShare.com võimaldavad valminud esitluste otsingut võtmesõnade alusel; Scribd.com – võimaldab töölehtede ja dokumentide otsingut üles laetud dokumentide hulgast, mõnikord olen kasutanud ka keskkonna annaabi.ee teenuseid vajalikku materjali otsingul). Interaktiivsete õppematerjalide puhul olen LearningAppsi keskkonna tuline fänn, see keskkond pakub võimalust sirvida ka teiste õpetajate poolt valmistatud ülesandeid, mida olen ka mõnikord  kasutanud. Leitud materjalidest olen saanud ideid ja näpunäiteid, päris üks ühele esitlusi ja töölehti pole siiski oma töös kasutanud, pigem migit elementi või osa. Eesti keele tasemetööks või eskamiks ettevalmistamisel olen kasutanud Innove eksamite ja tasemetööde materjale nii paberkandjal kui ka www.eis.ekk.edu.ee keskkonnas. Olles eesti keele õpetaja ka hilise keelekümbluse klassis, kasutan keelekümbluskeskuse poolt avaldatud töölehti keelekümblejatele siit: http://kke.innove.ee/oppevara.

Meie koolis toimub keelekümblusõpetajate vahel tihe koostöö ning me oleme harjunud omakeskis jagama materjale.

Milliseid vahendeid te kasutate veebist leitud õppematerjalide haldamiseks (Delicious, Pocket, Evernote, vms)?

Hetkel kasutan ise Evernote’i, mille avastasin alles sel sügisel. Praegu olen sellega rahul, eks näis mis hiljem hakkab saama. Mulle meeldib see, et mul on võimalus oma märkmed süstematiseerida erinevatesse kaustadesse. Nt. magistriõpingute jaoks eraldi kaust, kus on märkmed iga õppeaine kohta, märkmesse kirjutan konspekte ja märkmeid loengute ajal; on olemas eraldi kaust haridustehnoloogiliste ressursside jaoks, milles märkmed iga õppeaine kohta eraldi, eraldi kaust huvitavate metoodiliste artiklite ja Appli jaoks.

Kas ja kuidas jagate leitud häid materjale kolleegidega?

Mul on mitu võimalust leitud materjalide jagamiseks kolleegidega, mida ma aktiivselt ka kasutan oma igapäeva töös:

  • paberkandjal, jagan töölehti, mida olen ise teinud, selleks et oleks kergem koopiaid teha õpilastele, hoiab aja kokku väljaprintimise pealt;
  • meie kooli ftp’l olevate õppematerjalide ja haridustehnoloogi  kaustade kaudu;
  •  veebi kaudu, avaldades linke leitud materjalidele;
  • tutvustades leitud materjale ja nendega seotud kasutuskogemusi ainesektsiooni koosolekutel, konverentsidel õpetajalt-õpetajale ning töötubades.
  • oma lahtiste tundide materjale, või eriti õnnestunud tundide materjale ka avaldan veebis (nt:http://maiaportfoolio.page.tl/Lahtised-tunnid.htm).

Mis takistab õpetajaid oma materjale laiemalt jagamast?

Tihti suhtleme oma õpetajatega sel teemal vahetundides ning lähtuvalt nendest vestlustest põhjusi on mitmeid:

  • “Need on MINU materjalid, miks ma peaksin oma tööd kellegagi jagama, TEHKU enda materjale, talle selle eest palka makstakse”
  • “Ei tea, kas minu materjalid on ikka nii head ja eeskujulikud, et neid avaldada?”
  • “Ei oska korrektselt viidata materjalide valmistamisel kasutatud allikatele”
  •  ei ole aega tegeleda materjalide avaldamisega veebis, kuigi jõutakse jagada paberil.

Kindlasti pole need põhjused ainuõiged, neid on kindlasti palju rohkem, kuid need on need, mis on mulle kõrva ja silma jäänud.

Kuidas saaks õpetajaid motiveerida oma materjale avaldama?

Veel mitu aastat tagasi materjalide avaldamine ajakirjades, veebis jms oli üheks nõudeks õpetaja atesteerimisel ametijärgu tõstmiseks, siis ambitsioonikamad õpetajad üritasid kogu jõust seda teha, vastavalt oma võimalustele ja oskustele. Nüüd atesteerimist nagu sellist enam pole. Otsest kohustust materjale jagada ei ole ning vähesed õpetajad tunnevad selle järgi vajadust. Kuna õpetaja amet meie riigis tänapäeval on väga sisutihe ja ülesannete rohke, üritatakse liigsetest ülesannetest vabaneda.  Loogika on selline õpetaja teeb tööd ja näeb vaeva materjali ettevalmistamise, kujundamise, koostamise ja avaldamisega, kulutab oma vaba aega pere arvelt, reiside arvelt, kultuurielu arvelt jms ning tulemusena, mingit kasu ta sellest ei saa. Samas nende materjalide autoritele, mis valmivad projektide raames, makstakse raha. Ma arvan, et siin peab muutuma arusaam materjalide avaldamise kohta nii riigis, kui ka asutuste siseselt, kui ka õpetajatel endil.

Kuidas saaks motiveerida?

  • kohustus avaldada aastas mingi hulga  enda poolt  koostatud materjalidest;
  • rahaline motivatsioon materjalide avaldamise eest;
  • või motivatsioon vabade tööpäevade andmisega;
  • õpetajate atesteeerimise tagasitoomine.

 

Kasutatud materjalid:

  1. Loengumaterjal https://oppematerjalid.wordpress.com/
  2. Hitsa Innovatsioonikeskuse repositooriumi juhendid http://www.e-ope.ee/repositoorium/juhendid
  3. SCROM ADL Net
  4. Scrom beginner tutorial, P.Solanski, 2014