Haridustehnoloogia roll õppetegevuse kvaliteedi tõstmisel

Ülesanne: Artikkel “Haridustehnoloogia roll õppetegevuse kvaliteedi tõstmisel”

Selleks, et arusaada, mis on haridustehnoloogia roll koolis õppetegevuste kvaliteedi tõstmisel, mina pöörduksin esmalt nende dokumentide poole, mis hetkel reguleerivad kooli elu ja tööd.

• Põhikooli ja gümnaasiumi seadus – kus on selgelt kirjeldatud nii kooli kui ka õpetajate kohustused ja ülesanded õpilastele kaasaegse ja kvaliteetse hariduse tagamiseks.

• Põhikooli riiklik õppekava – siin on kirjas peamised rõhuasetused, millele tuleks õppetöös tähelepanu pöörata. Selles dokumendis on kirjas ka kõik võtmepädevused, mida peab üks õpilane kooli lõpuks omandama ning õpetamine on vaadeldud läbivate teemade vaatevinklist.

• Õpetaja kutsestandart (kutset läbiv kompetents) – selles dokumendis erilist tähelepanu haridustehnoloogilisest aspektist tuleks pöörata kompetentsile nr.11 , milles on kirjas “…kasutab sobivaid IKT-vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele (https://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf)”

Nende dokumentide lähimal uurimisel selgub ka haridustehnoloogia roll õppetegevuse kvaliteedi tõstmisel.  Kui arvestada koolide reaalsust, siis enamik õpetajaid on väga head aineõpetajad ja metoodikud, kuid osal neist, eriti vanema ealistel puuduvad teadmised sellest, kuidas saaks tagada digipädevuse omandamise õpilaste poolt kui endalgi sellega raskusi. Rääkides digipädevusest on olemas ka kindlad oskused, mida õpilased peaksid omandama:

• … suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;

• leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

• osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;

• kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;

• olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;

• järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Põhikooli õppekava järgselt õpetajad peaksid oma aines õpetama mitte puhtalt ainet, vaid ka pädevust ja lõimitud teemasid, üsna mitu läbivat teemat, mis on otseselt seotud IKT maalimaga:

• elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
• keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
• teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaks võetud kommunikatsioonieetika järgi;

• tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

Kool aga peaks füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestama järgmisi asju:

• Õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;

• Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;

• Kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

• Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Minu jaoks siin on juba üsna mitu aspekti, kuidas võiks haridustehnoloogia olla abiks õpetajatele koolis õppetegevuse kvaliteedi tõstmisel.Esiteks – pakkudes õpetajatele tuge ja nõustamist IKT vahendite kasutamisel oma igapäeva õppeprotsessis. Teiseks – õpetada õpetajaid kavandama IKT vahendite kasutamist tundides Põhikooli Riiklikus Õppekavas sätestatud digipädevuse saavutamiseks õpilaste poolt. Kolmandaks – aidates lähtuvalt toodud donkumentidest luua ja arendada kooli IKT taristut. Neljandaks – tehes selgitus-, ja vajadusel ka nõustamistööd koolikogukonnas, selle kohta, miks ja kuidas muutub õppeprotsess antud koolis kaasaegsetele vajadustele vastavaks.

Selleks, et tagada õppetegevuse kvaliteedi tõstmist koolis haridustehnoloogia abil peaks olema välja töötatud toimiv ja terviklik süsteem, mis tõestab ennast nii õpilaste kui ka õpetajate arengus.

Tänapäeval maailm meie ümber muutub väga kiiresti ning nagu eelpool mainitust võis näha jõudis see muutus viimaks ka koolidesse, kus üha enam ja enam hakatakse pöörama tähelepanu infotehnoloogiliste vahendite tähtsusele õppetöös. Haridustehnoloogia ülesanne on teha valikut nende vahendite osas ning muuta need kasutajasõbralikuks ja tõhusaks abimeheks õppetöös nii õpetajatele kui ka õpilastele. Samas infotehnoloogilsed vahendid ei tohiks olla suvalised, vaid peaksid üht või teist moodi teenima kas digipädevuse arendamise või õppekava läbiva teema omandamise eesmärke.  Õpetajatel endil on liiga suur koormus peal oma ameti ülesannete täitmisel, tihti aeg on ressurss, mis jääb puudu sobivate infotehnoloogiliste vahendite valikul, siinkohal olekski võimalus haridustehnoloogil, õpetajat toetada, pakkudes konkreetseks eesmärgiks konkreetse vahendi ning õpetades õpetajat selle vahendiga tunnis toime tulema.