Magistritöö seminar I esimene ülesanne

Esimene ülesanne

Enne selle kursuse algust, oli mul peas üsna mitu ideed magistritöö teema kohta. Peatusin ühel teemal ning osalt tingis seda vajadus selle asja järele, teiselt aga juhendaja arvamus.

Esmased mõtted teemade suhtes olid sellised:

1. Digitaalsed muuseumid õpikeskkonnana
2. Keelekümblusklasside digitaalsete õpikeskkondade kujundamine,kaardistamine.
3. Kooli sissekoolituse keskonna loomine ja arendamine
4. Digitaalne ühiskonnaõpetuse (inimeseõpetuse) õpik keelekümblusklassidele
5. Digitaalne õppevara keelekümblusklassidele
6. Digitaalne karjääriõpetuse õpik gümnaasiumiastmele
7. Keelekümbluse õppematerjalide digitaalse andmebaasi projekt
8. Digitaalse koolimuuseumi projekt

Antud hetkel on  juba esmane kokkulepe juhendajaga olemas.

Minu tööd oli nõus juhendama H.Põldoja.

Magistritöö teema vahepealne variant, mis veel vajab lihvimist on “Koolide digitaalsed muuseumid”

Teema valiku põhjendus: Paljud koolid Eestis on pika ajalooga haridusasutused. Külastades kooli näed palju huvitavaid asju selle kooli ajaloost ja traditsioonidest.  2016.aastaks on riigis jõutud tasandile, millel igal Eesti koolil on tänapäeval olemas kooli koduleht veebis.  Koolidel on olemas ka oma kooli foto ja videoarhiiv. Digitaalne koolimuuseum annaks koolidele võimaluse tutvustada haridusasutust ka kooli kodulehe külastajatele ning eksponeerida oma kooli ajalugu digitaalselt.

Põhjalikumalt sellega, mis on tehtud ning mille üle on mõeldud saab tutvuda siin: magistritöö mõtted

Juhendajaga failide jagamiseks oleme kokku lepinud kasutama Mendeley rakendust. Olen otsinud lugemismaterjale ning artikleid.

Leitud allikad teoreetilise analüüsi teostamiseks:

1. Agostino, C. (2013). Utopia and digital museum policy in the Web 2.0. Museological Review, 17, 78–89.
2. Bertacchini, E., & Morando, F. (2013a). The future of museums in the digital age: New models for access to and use of digital collections. International Journal of Arts Management, 15(2), 60–72.
3. Bertacchini, E., & Morando, F. (2013b). The future of museums in the digital age: New models for access to and use of digital collections. International Journal of Arts Management, 15(2), 60–72.
4. Biswas, G., & Paul, D. (2010). An evaluative study on the open source digital library softwares for institutional repository : Special reference to Dspace and greenstone digital library. Journal of Library and Information Science, 2(1), 1–10.
5. Brinck, T., Gergle, D., & Wood, S. D. (2002). Usability for the Web: Designing Web Sites That Work. San Francisco, CA: Morgan Kaufmann Publishers.
6. Brown, D. M. (2010). Communicating Design: Developing Web Site Documentation for Design and Planning. Berkeley, CA: New Riders.
7. Cooper, A., Reimann, R., & Cronin, D. (2007). About Face 3: The Essentials of Interaction Design. Indianapolis, IN: Wiley Publishing, Inc.
8. Ferrara, V., & Sapia, S. (2013). How Technology Helps to Create New Learning Environments by Use Digital Museum Resource. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 106(4th International Conference on New Horizons in Education), 1351–1356. http://doi.org/10.1016/j.sbspro.2013.12.150
9. Fouseki, K., & Vacharopoulou, K. (2012). Digital museum collections and social media: ethical considerations of ownership and use. Journal of Conservation & Museum Studies, 11(1), 1–10. http://doi.org/10.5334/jcms.1021209
10. France, B. P. S. (n.d.). USING CATEGORY-BASED COLLABORATIVE FILTERING IN THE ACTIVE WEBMUSEUM Arnd Kohrs and Bernard Merialdo Institut EURECOM – Department of Multimedia Communications Arnd . Kohrs , Bernard . Merialdo @ eurecom . fr. Communications.
11. Hazan, S. (2015). Performing the Museum in an Age of Digital Reproduction. Furnace, (2). Retrieved from https://furnacejournal.files.wordpress.com/2015/09/hazan.pdf
12. Hong, J. S., Chen, B. H., Hung, S. H., & Hsiang, J. (2005). Toward an integrated digital museum system – The Chi Nan experiences. International Journal on Digital Libraries. http://doi.org/10.1007/s00799-005-0116-1
13. Keene, S. (2000). Museums in the Digital Space, (October), 1–40. Retrieved from http://discovery.ucl.ac.uk/24761/
14. Kelly, L. (2005). How Web 2.0 is changing the nature of museum work. Curator: The Museum Journal, 405–410. http://doi.org/10.1111/j.2151-6952.2010.00042.x
15. Li, R. Y., & Liew, A. W. (2014). The Challenges of Digital Museum. In Encyclopedia of Information Science and Technology, Third Edition (p. 4929~4937). http://doi.org/10.4018/978-1-4666-5888-2
16. Li, Y., Liew, A. W., & Su, W. (2012). the Digital Museum : Challenges and Solution. IDCTA2012: 8th International Conference on Digital Content, Multimedia Technology and Its Applications, 646 – 649.
17. Madalli, D. P., Barve, S., & Amin, S. (2012). Digital Preservation in Open-Source Digital Library Software. Journal of Academic Librarianship, 38(3), 161–164. http://doi.org/10.1016/j.acalib.2012.02.004
18. Marty, P. F. (2008a). Museum websites and museum visitors: digital museum resources and their use. Museum Management and Curatorship, 23(March 2015), 81–99. http://doi.org/10.1080/09647770701865410
19. Marty, P. F. (2008b). Museum websites and museum visitors: digital museum resources and their use. Museum Management and Curatorship, 23(March 2015), 81–99. http://doi.org/10.1080/09647770701865410
20. Parry, R. (2014a). Museums in a Digital Age. Igarss 2014. http://doi.org/10.1007/s13398-014-0173-7.2
21. Parry, R. (2014b). Museums in a Digital Age. Igarss 2014. http://doi.org/10.1007/s13398-014-0173-7.2
22. Proctor, N. (2010). Digital: Museum as Platform, Curator as Champion, in the Age of Social Media. Curator: The Museum Journal, 53(1), 35–43. http://doi.org/10.1111/j.2151-6952.2009.00006.x
23. Publication Manual of the American Psychological Association. (2010) (6th ed.). Washington, DC: American Psychological Association.
24. Rowley, J., & Edmundson-Bird, D. (2013a). Brand Presence in Digital Space. Journal of Electronic Commerce in Organizations, 11(1), 63–78. http://doi.org/10.4018/jeco.2013010104
25. Rowley, J., & Edmundson-Bird, D. (2013b). Brand Presence in Digital Space. Journal of Electronic Commerce in Organizations, 11(1), 63–78. http://doi.org/10.4018/jeco.2013010104
26. Schweibenz, W. (2004). The Development of Virtual Museums. ICOM News, (3), 1.
27. Solomon, R. W. (2009). Free and open source software for the manipulation of digital images. AJR. American Journal of Roentgenology, 192(6), W330–W334. http://doi.org/10.2214/AJR.08.2190
28. Soren, B. J. (2005). Best practices in creating quality online experiences for museum users. Museum Management and Curatorship, 20(2), 131–148. http://doi.org/10.1016/j.musmancur.2005.03.001
29. Verma, P. N. (2013). MANAGING A DIGITAL LIBRARY THROUGH OPEN SOURCE SOFTWARE : GSDL. E-Library Science Research Journal, 1(8), 1–10. Retrieved from http://www.lsrj.in/UploadedArticles/77.pdf
30. Wang, N., & Shen, X. (2013). The research on interactive exhibition technology of digital museum resources. In Proceedings – 2013 IEEE International Conference on Green Computing and Communications and IEEE Internet of Things and IEEE Cyber, Physical and Social Computing, GreenCom-iThings-CPSCom 2013 (pp. 2067–2070). http://doi.org/10.1109/GreenCom-iThings-CPSCom.2013.387
31. Wilde, E., & Mann, L. (2010). Open Source Collaboration: New Models for Technology Development in the Museum Community. In Museums and the Web 2010: Proceedings. Retrieved from http://www.archimuse.com/mw2010/papers/wilde/wilde.html
32. Максимова Татьяна Евгеньевна ВИРТУАЛЬНЫЕ МУЗЕИ: ФУНКЦИЯ СОХРАНЕНИЯ “СОВРЕМЕННОСТИ.” (2013), 7(33).
33. Техники, Е. (2014). Годичная научная конференция.

Essee: Mac OS vs MS Windows vs GNU/Linux

Olen viimasel ajal palju erinevaid arvamusi lugenud nende kolme operatsiooni süsteemi kohta,kuid kõige lähedasem minu enda kasutamiskogemusega ühtib üks inglise keelne artikkel operatsioonisüsteemide võrdlusest. Artiklis loetu põhjal üritan eesti keeles välja tuua kolme operatsioonisüsteemi Windowsi, MACi ja Linuxi tugevused ja nõrkused.  See on vaid üks nägemus asjadest ega pretendeeri ainutõele.

Alustagem, siis enamlevinud Windows’ist.

See on tänapäeval kõige levinud operatsioonisüsteem (Veebilehe: ConnectWWW.com andmetel) , millest lihtsalt ei saa määda minna.

Lauaarvutite  WINDOWS, LINUX, MAC operatsioonisüsteemide kasutajate arv 2014.aastal

See on kõkjal äriettevõtetes, tehastes ja vabrikutes aga ka koduarvutites kasutusel olev operatsioonisüsteem. Olles esmakordselt turule jõudnud 1985.aastal hetkel on see väga hästi arenenud ning kujundab endast terviklikku tarkvara lahendust. Kuid ikkagi ka see vajad natuke arengut.

Niisiis…

Tugevused:

• Ühilduvus – peaaegu iga rakendus, driver või mäng töötab Windowsil.
• Tehniline tugi – Omades nii laiaulatusliku kasutajate kogukonda on alati võimalik leida kedagi kas online või offline endale toeks, kui Windowsil on probleeme.
• Ääretu funktsionaalsus – Kui sa tunned Windowsit juba üsna hästi, siis sa veendud et paljusid asju saab teha kergesti, suure vaevata.

Nõrkused:

• Viirused – kasutajal võib minna vaja viirusetõrje programmi soetamist, kuigi on olemas ka tasuta viirusetõrje programme.
• Aeglane – Windows (eriti selline versioon nagu Vista)  ja Windows 7 kasutab palju arvuti sisemist ressursi (mälu, kõvaketta mahtu, protsessori toiminguid) ning seetõttu operatsiooni süsteem kaotab kiiruses.
• Hind: Litsentseeritud tarkvara lahenduse versioon maksab üsna kopsakalt.

Teine operatsioonisüsteemide turu raskekaaluja on Macintosh 

Apple Macintosh operatsioonisüsteem on Windows’ist isegi vanem. See on esimene õnnestunud graafilise alusega operatsioonisüsteem, ning ilmudes üks aasta Windows’ist varem on ta tänapäevani konkurentsis püsinud.

Tugevused:

• Viirused – Mac OS’il töötavatel arvutitel peaaegu et polegi viiruseid, suuresti tänu sellele et operatsioonisüsteemide turu liider on Windows.
• Usaldusväärsus -Mac töötab vaid Apple toodetud arvutitel, mis tõttu on riist või tarkvara krahh üsna vähe tõenäoline.
• Väljanägemine – tunnistagem, enamasti Mac näeb palju parem välja kui Windows ( igaühe maitse asi muidugi:))

Nõrkused:

• Hind – Mac’i hind on kordades Windows’ist kallim
• Süsteemi suletus – töötab vaid Apple arvutites, kui sul kodus on teise tootja arvuti MAC’i sinna installida on suhteliselt v]imatu, peab uue arvuti hankima.
• Ühilduvus – ainult üksikud programmid ja rakendused töötavad MAC’is ning sisuliselt mängud selle peal ei töötagi.

Väiksem kuid kasvuhimuline: Linux

Linux on tarkvara arendajate vastus Windows’ile ja Mac’ile. Jah, tõepoolest see tähendab seda, et Linux on TASUTA!

Tasuta siinkohal tähendab seda, et sa võid seda tasuta allalaadida, muuta, ja levitada kulutamata selleks vähimatki senti. Võrreldes Windows’i ja Mac’iga Linux on operatsioonisüsteemide noorim mängija, mis ilmus turule alles 1991.aastal. See operatsioonisüsteem on optimiseeritud kasutamiseks kaasajal (palju rohkem kui seda on Windows või MAC igatahes). Kahjuks ka sellel on olemas oma puudujäägid.

Tugevused:

• Hind: Linux on tasuta. Sa võid seda tasuta allalaadida, muuta ja levitada kulutamata senti.
• Variatiivsus – Linux pole terviklikult välja arendatud operatsioonisüsteem, vaid pigem operatsioonisüsteemi tuum. Selleks,et seda tuuma kasutada tuleb sinna juurde komplekteerida laiendustarkvara. Hetkel on olemas mitmeid sadu võimalikke laiendusi. Populaarsemateks nende seas on Ubuntu, Mint ja Fedora. Tugevuseks on see, et nii paljude võimalikke laiendustega on võimalik kujundada väga personaalne operatsioonisüsteem, mis vastab täielikult konkreetse inimese vajadustele.
• Viirused – kuigi Linux on natuke rohkem tundlikum viiruste vastu kui Mac, oma avatuse tõttu, siiski on ta vaid üksikute viiruste poolt haavatav.

Nõrkused:

• Keerulisus – Kuigi osad distributiivid on üsna kergesti käsitletavad, osa siiski nõuab kasutamiseks ja töötamiseks parajat arvutioskust ja -teadmisi.
• Ühilduvus – sarnaselt Mac’ile Linux hõlmab vaid väikest osa operatsioonisüsteemide turust, seega erinevate programmide ja mängude arv Linuxile on piiratud.
• Edasimüüjad – neid on väga raske leida isegi lambivalguses. Tulemuseks ostad ikkagi Windows’i arvutit, formateerid selle kõvaketta ümber ja installid Linux’it.

Kokkuvõtteks:

Nagu eelpool toodudust näha igal operatsioonisüsteemil on oma tugevused ja nõrkused, pole olemas ainuõiget operatsioonisüsteemi, nii et selle valik lõppkokkuvõttes sõltub konkreetsest kasutajast.

Kui sulle meeldivad arvutimängud, siis parim valik on loomulikult Windows, kuid programmeerijad ja tarkvara arendajad valivad pigem Linuxit ning video/graafika loojad eelistavad ilmselt MAC’i. See on muidugi stereotüüp ning enda jaoks optimaalsema operatsioonisüsteemi valimiseks oleks kõige parem endal katsetada kõiki kolme.

Kasutatud allikad:

Loetud D.Bhadane ajaveebist aaddressil: https://www.linkedin.com/pulse/comparison-between-windows-vs-linux-macintosh-os-dinesh-bhadane

 

 

 

Neljas kodutöö

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud 
Minu elu mobiiliseadmete kasutamises oma igapäevatöös ja õppimises võib jaotada kaheks: enne augustit 2014 ja peale seda. Miks see just nii on? Vastus on lihtne. Augustis 2014 osalesin ma Gustaf Adolfi Koolituskeskuse kahepäevasel konverentsil “IKT’st lihtsalt ja moodsalt”. Osalemine sellel üritusel näitas mulle, et mu seni pigem tagasihoidlikud pürgivused ja katsetused mobiiliseadmete kasutamisega igapäevatöös on katsetused õiges suunas. Oli tore näha kuidas see juba praktikas töötab ning õppida praktikutelt mis ja kuidas toimib. See oli võrratu kogemus, mis andis mulle julguse ja inspiratsiooni.

Tulles peale seda seminari oma kooli, säravate silmade ja ideedeküllusega, hakkasin vaikselt ka kolleege mobiiliseadmete kasutamisega tunnis harjutama. Seminaril sain terve nimekirja asjadest, mida saaks kasutada erinevates ainetes ning nägin ka seda, kuidas konkreetselt üht või teist äppi kasutada saab. Installisin äppid endale nii telefoni kui ka tahvelarvutisse ja hakkasin ise katsetama. Selliste, minu jaoks tol ajal, uute äppide seas olid KeyNote, Pages, QR reader, EraserFree, ChatterKid, PuppetEdu, ThingLink, Samblikud, Elements 4D, LiveButterflies, iMotionR, iMotion, iPhysics, Wolfram Alpha  Kahoot, Socrative jms.

ChatterKid’i abil proovsime lastega teha naljakaid videosid, üks näide minu  tehtud videost on siin.

Kahoot’i ja Socrative’i abil mitmekesistasin tunnikontrolle eesti keele ja inimeseõpetuse tundides, koostades teste, mida õpilased said koheselt ka katsetada.

Selle aasta augustis käisin samuti Gustaf Adolfi Koolituskeskuse poolt korraldatud seminaril “IKT koolis täna ja homme”, kus lisaks juba tuttavatele äppidele tuli palju uusi ideid nende äppide kasutamise kohta tundides, juba vaadates kooli haridustehnoloogi pilguga. Palju ideid olen saanud ka selliselt blogilt nagu Apple Koolis

Peale selliseid koolitusi, tekib ka endal isu väikeste avastuste tegemiseks. Minu jaoks selliste väikeste saavutuste-avastuste kuuluvad mitu äppi VideoScribe, millest oli juttu varasemates postitustes, Mindomo – enamasti uue võimalusena teha esitlust. StarWalk – tähistaevaga tutvumiseks ning nii mõnigi teine.

2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus –  kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?

Minu arvates see sõltub mitmest asjaolust:

Esiteks – kas see on õpetaja põhikonto sotsiaalvõrgustikus või see konto on loodud õpilaste ja lastevanematega suhtlemiseks.

Teiseks, sõltub sellest, mida õpetaja oma konto alt avalikustab.

Klassijuhatajal võiks olla oma klassi õpilased küll sõbralistis, sest nii klassijuhataja saab aimu õpilaste interneti harjumustest ja käitumisest ning saab omalt poolt seda vajadusel korrigeerida. Mõnikord on sotsiaalvõrgustik mugav vahend teatud pakiliste  asjade arutamiseks.

Õpetajad saavad oma sotsiaalvõrgustiku konto kaudu teha ka õppetööd. (Nt. Jaak Juuske FB konto, kus ajaloo õpetaja avalikustab erinevaid lugusid ajaloolistest ehitistest jne.)

Minu arvates, enne õpilaste sõpradeks lisamist, tuleks teha endale mõned asjad selgeks, esiteks milleks seda teen, teiseks vaadata oma konto üle, et seal poleks kompromenteerivat materjali, sõlmida mõned kokkulepped õpilastega, millest kinni pidada. Kui õpetajal on midagi postitada, mida ta ei taha õpilastega jagada, siis peaks seda meeles pidada ja sõnumi sätetes valida vastavad sõnumi saajad.
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)

Kuna koolis õpetan uurimistöö aluseid nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilastele siis oma tundides räägin õpilastele sellest mis on autorikaitse, kooli tugiteenuste spetsialistid ja ka klassijuhatajad tutvustavad oma klassides ja kooliõplastele isikukaitse põhimõtteid. Alati kui lapsed teevad loovtöid, palun nedel oma nimed tööle märkida. Need tööd, mis erinevatele võistlustele koolist välja lähevad on alati sildistatud, siltidel on laste ja juhendajate nimed, tihti ka allikad, kui seda on töös kasutatud. Kirjalikke töid ilma viideteta ma ei võta vastu. Autori ja isikukaitse teema on meie ühiskonnas tänapäeval  väga tähtis.
c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas?

Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita)

Taristu projekte mina isiklikult pole varem teinud, olen üritan teha riistvara arendusprojekti riistavara aines, kuid üks asi on koostada ja kavandada projekti plaan ning hoopis teine asi on projekti otsast lõpuni läbi viia.

Minu enda lemmikuks on aastate jooksul olnud Apple oma Mac’i ja iOs’iga. Rääkides taristu arendamise projektist, seisab minu silme ees pilt ühest koolist Inglismaal. Kus kogu klass oli Mac’e täis, samas olid seal ka tahvlid.

Sel aastal külastades Eesti Infotehnoloogia Kolledzhit taristu seminari ühe tunni raames, nägin ka ruumilist lahendust, mis mulle väga meeldis, kahjuks peab tõdema et selline stsenaarium on meie koolis vist vähem tõenäoline.

Samas pakkus mulle huvi ka Makey-Makey ja Rapsberry Pi kasutamine teistes koolides, kuid ma arvan et selleni ma veel ei jõua sel lihtsal põhjusel, et vajalikke muutuste ala meie koolis iKT-vallas on lai ja sisult kündmata.

Taristuseminari lõputöö

Minu lõputööks selles aines on Tallinna Pae Gümnaasiumi

 Haridustehnoloogiline käsiraamat.

Raamatu koostamise eesmärgiks oli mul haridustehnoloogina saada selgem pilt koolis toimuvatest protsessidest IKT-valdkonnas ja haridustehnoloogilises valdkonnas ning kavandada lähtuvalt hetkeseisust mõned  kooli haridustehnollogilise ja infotehnoloogilise valdkonna arengusuunad.

Kolmas kodutöö

• Mis juhtub siis kui kooli/asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne.

Meie koolis seni uue tehnika kooli sattumisel, kompetentside ning teadmiste edastamisega keegi pole otseselt tegelenud, vaid see sõltus selle inimese loomulikust intelligentsist, kes seda uut seadet kasutama hakkas.(nt. toodi kooli üks uus paljundamismasin, milles on üheskoos ka skänner, koopiamasin ja printer). Mitte keegi ei ole mingit koolitust selle kohta organiseerinud ega juhendit loonud. Eelmisel aastal kool soetas Mklassi, millesse kuulub üks SMART-tahvli suurune Multiboard ja 20 tahvel arvutit. Firma, kellelt kõik need seadmed olid soetatud tuli ja tegi väikesele rühmale koolituse, millel tutvustas seda, kuidas see süsteem tervikuna toimima peaks.  Sellest asjast edasi pole asi jõudnud. Kool on küll varustatud IKT-seadmetega, kuid need on tüüpilised SMART-tahvlid, lauaarvutid, dokumendikaamerad, printerid, sülearvutid, 20 tahvelarvutit ja kolm suurt paljunduskombaini.

Üldiselt teadmised erinevate seadmete kasutamise ja rakendamisviiside kohta liiguvad personali seas individuaalsel tasandil, kui keegi kel on olemas seadme kasutamise kogemus, jagab seda individuaalselt sellele kel selle konkreetse seadmega on parasjagu abi vaja. Selline lähenemine pole aga minu arvates päris õige ning süsteemne. See on üks puudujääke, mille kallal tuleks haridustehnoloogil ja infojuhil koostööd teha ja seda läbi mõtelda,planeerida ja rakendada.

• Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)

Kolleegide motiveerimine minu arvates võiks toimuda mitmel tasandil:

Esimene tasand: õpetaja on aru saanud, et neil on vaja konkreetset koolitust konkreetse asja kasutamiseks. (nt. lõppemas on MSOffice litsentsid ja kool on üle minemas vabavaralisele LibreOfficele) Igapäeva dokumentatsiooni haldamiseks, peaks õpetajatele planeerima koolituse, millel tutvustada tööd LibreOffice’ga.

Teine tasand: juhtkonna korraldus konkreetse asja kasutamaõppimiseks ning koolituste tulemuslikkuse jälgimine juhtkonna poolt, materiaalse motivatsiooniga nendele, kes juhtkonna korraldust täitsid.

Kolmas tasand: õpetaja ise näeb kui keegi kolleegidest midagi huvitavat teeb ja tahab ise proovida ning pöördub abi saamiseks.

Kokkuvõteks selle punkti all, et õpetajat motiveerib esiteks siiras huvi või vajadus, teiseks otsene juhtkonna korraldus. Kuna õpetajad töötavad suure koormusega tihtipeale, siis ei taha nad oma igapäeva õpetajatööst kõrvaliste asjadega eriti tegelda, neile tundub see rumalusena, ajaraiskamisena või siis koguni ühe päeva asjana ning selleks et neid hoiakuid muuta kulub veel palju aega. Vaikselt hakatakse arusaama et ajaveebe on võimalik töös kasutada, kuid ajaveebe peavad üleval vaid üksikud õpetajad, kaugeltki mitte kõik.

• Milline on meie pakutav portfoolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?

Hetkel lausa e-õppe portfoolio koolil puudub, e-õpet kasutatakse üsna tagasihoidlikult. Peamine e-õppega seotud keskkond on muidugi e-kool, mille kaudu toimub suhtlemine kolleegide, lastevanemate ja õpilastega.

Mõnede üksikute valikkursuste puhul põhikooli ja gümnaasiumi astmes on sellest õppeaastast hakatud kasutama Eliademy ja Schoology keskkondi. Hetkel on kaalud Schoology kasuks. Valikaine Tallina lugu puhul kasutatakse Eliademy keskkonda, Schoologyt kasutatakse meediaõpetuse, uurimistöö aluste, tehnoloogia ja ka karjääriõpetuse e-kursuste jaoks. On üritatud Moodle keskkonda juurutada, kuid see ei õnnestunud. Paljud õpetajad kasutavad oma töös tihti GoogleApps võimalusi ning ei saa aru kuidas e-õppe keskkond erineb GoogleAppsist.

• Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?

E-keskkondade valikut pole veel jõudnud analüüsida, selleks et analüüsi teostada puudub hetkel piisav kogemus. Plaanis on õppeaasta lõpus küsida tagasisidet e-õppe keskkondade kohta õpetajatelt, kes nende kaudu oma kursuseid annavad ja õpilastelt. Tagasisde põhjal saab teostada analüüsi ja kavandada edasist tööd. Arvan et e-keskkondade rakendamist valikkursuste puhul tuleb analüüsida selleks et saada ülevaadet selle kohta mis toimib ja mis mitte, slege ülevaade olemasolul on kergem kavandada tööd kitsaskohtade kallal.

• Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Siin on jällegi minu nägemise järgi mitu tasandit.

1. õpetajad võiksid oma tööd analüüsida lähtuvalt digipädevuste hindamismudelist ning sellest kuidas konkreetne kursus on õpilaste poolt läbitud, toetades õpilaste tagasisidele.
2. haridustehnoloog võiks üldistada kogu infot kooli lõikes, selleks et koolil oleks selgem ülevaade e-õppe keskkondade kasutamisega seonduvast.
3. e-õppe keskkondade analüüs võiks olla üheks juhtkonna ja õpetaja vahelise  arenguvestluse  küsimuseks

• Kas ja kuidas analüüsite(analüüsiksite) taristu kasutust?

Taristu kasutamiseks on mitmeid võimalusi, millest meie koolile sobiks kolm. Nende põhjal võiks samuti teha üldistusi ja kokkuvõtteid taristu eesmärgipärase kasutamise kohta:

1. tundide vaatlus juhtkonna ja teiste õpetajate poolt, mille käigus vaatleja märgib tunnikülastuslehele mis IKT vahendit tunnis kasutati, mis eesmärgil ja kuidas.
2. õpilaste ja õpetajate IKT küsitlus google küsimustiku kaudu.
3. IKT seadmete kasutamise graafiku alusel.

 

Kaitstud: Tallinna Pae Gümnaasiumi taristu ülevaade

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Haridustehnoloogilise taristu seminari esimene kodutöö

Töötades koolis õpetajana sain aru kahest asjast, esiteks – tehnoloogia areng toimub väga kiiresti ja seoses sellega muutumas on ka traditsiooniline õppekäsitlus, teiseks –paljudele kolleegidele tundub tehnoloogia kasutamine tunnis võõra ja ebaloogilisena.

Lähtuvalt sellest olengi enda jaoks sõnastanud haridustehnoloogi rolli järgmiselt: aidata kolleege IKT vahendite rakendamisel igapäeva õppetöösse, suunata ja nõustada kolleege  sobivate IKT vahendite valimisel ning kasutamisel .

Koostades oma haridustehnoloogilist töökava koolis selleks õppeaastaks, mõtlesin kuidas oleks otstarbekam kolleegidele tuge pakkuda. Mulle sobisid kaks varianti: individuaalne nõustamine ning nõustamine väikestes rühmades. Sellest lähtuvalt planeerisin oma tööd meie koolis olemasolevate ainesektsioonide lõikes. Igale ainesektsioonile esialgu planeerisin ühe kuu, mille jooksul külastan valitud ainesektsiooni kuuluvate õpetajate tunde eesmärgiga kaardistada õpetajate endi digipädevusi ning tutvuda nende õpetamisstiiliga selleks, et pakkuda neile sobivaid  ja tõhusaid IKT vahendeid. Seejärel, lähtuvalt kaardistamise tulemustest, viin läbi koolituse mitme seminari näol, mille jooksul tutvustan kolleegidele valitud rakendusi ja õpetan nendega tööd tegema. Koolituse lõppedes, külastan jälle tunde selleks, et vaadata kuidas õpetaja oma uute teadmistega toime tuleb, kas vajab abi ja edasist nõustamist, kas üldse kasutab omandatud materjali või mitte.

Enda suurimaks edu-elamuseks oma töös seoses haridustehnoloogia ja taristuga hetkel pean seda, et koolis on aru saadud et haridustehnoloog on vajalik ning lähtuvalt sellest on loodud ka ametikoht. Seoses taristuga, hetkel veel ei oskagi tuua suuri edu-elamusi, kuid kindlasti rõõmustab mind kui kolleegid, peale nõustamist mingit vahendit kasutama hakkavad, nii toimus näiteks eelmisel aastal, kui tutvustasin oma kolleegidele e-raamatu tegemise võimalust Storyjumper.com veebilehel ning ja Sparkol Videoscribe võimalusi.

Enda suurimaks väljakutseks HT rollis oma koolis on see, et minu töö muutuks kooli igapäevase õppetöö lahutamatuks osaks ning et need õpetajad, kes hetkel veel kardavad IKT kasutamist oma tundides, muudaksid oma meelt ja leiaksid, et tegelikult eesmärgipärane ja väljundile orienteeritud IKT kasutamine tunnis on huvitav, kerge ja tõstab ka õpilaste õpimotivatsiooni. Mis puudutab aga taristu valdkonda, siis lähtuvalt meie kooli omapärast – keelekümblusest, tahaks et koolil oleks piisavalt ressurssi selleks, et IKT vahendite abil ( tahvlid ja VOSK) saaks korraldada tõhusat aktiivõpet.