4.loeng – Õpisüsteemi evalvatsioon

4.õppedisaini loengu slaidid 

Evalvatsioon

Maia Lust, Airit Vaitmaa, Jana Liiv

Testgrupiks on 9.klassi õpilased ja õpetajad

Peame leidma 15 9.klassi, sest klasside tasemed on erinevad: väikearvuline klass, 10 maakooli ja  5 suurt kooli.

Miks nad peaksid nõus olema?

  •  Valitud koolid sidusid meie  projekti oma loovtööga (III kooliaste peab tegema riikliku õppekava järgi  loovtöö, ja see võib olla rühmatöö).
  • Loovtöö peab olema ka õppeaineid lõimivv ja meie projektis osalemine sobib väga hästi loovtöö teemaks.

Tagasisidet ootame projektis osalevatelt õpetajatelt ja õpilastelt. Õpetajatega toimuvad individuaalsed intervjuud projekti lõppedes. Õpilased annavad tagasisidet iga tunni lõpus.

I TASE: reaktsioon

I Õpetajad:

  1. Õpetajal palutakse teha vabas stiilis märkmeid pärast iga peatüki lõppu. Õpetajatel palutakse jälgida, kuidas toimisid ülesanded, kuidas tundusid õppematerjalid ja mida õpetajad veel tähele panid.
  2. Intervjuu toimub pärast kursust. Intervjuul on pearõhk järgmistel avatud küsimustel:
  • Millise mulje jättis läbiviidud õppeprojekt teile ja teie arvates Teie õpilastele?
  • Millised ülesanded pakkusid Teie arvates õpilastele kõige enam huvi?
  • Millise mulje jätsid Teile õppeprojekti ülesanded ja tegevused?
  • Kuidas hindate ülesannete raskusastet?
  • Kuidas Teie arvates toetasid allülesanded lõppeesmärgi saavutamist?
  • Kuidas te hindate õppeprojekti kasutajasõbralikkust?
  • Kuidas tuldi toime etteantud ajaga?
  • Kuidas hindate õppeprojekti jätkusuutlikkust?
  • Millised on Teie muudatuse ettepanekud?

II Küsimustik õpilastele: Õpilane täidab iga peatüki kohta käiva küsimustiku selle lõppedes.

Küsimustik koosneb intervallskaaladest (t-test), et andmete põhjal teha võimaluse korral üldistusi ja avatud küsimustest

Näiteks:

1) Kuidas hindad peatüki videomaterjale?

1 2 3 4 5

ei meeldi üldse –  meeldib väga

2) Kuidas hindad peatüki jõukohasust?

1 2 3 4 5

väga raske  –  väga kerge

3) Avatud küsimus:

Jaga oma mõtteid …. teema käsitlemise kohta.

II TASE: Õppimine

Õpetajad saadavad meile loovtöö, kust me saame vaadata mis lõpptulemus oli, et seda analüüsida. Meid huvitab see, kuivõrd toetavad õppeprojekti peatükid lõppprodukti ehk loovtöö koostamist.

3.loeng -Õpetamise strateegiad ja õppematerjalide disain

3.õppedisaini aluste loenguslaidid 

Reeglid: kui – siis (what happens, if…)
Mitte ajada segamini fakte ja mõisteid.
Fakt – mis on vikerkaare 3. värv
Mõisteid ei tohi olla liiga palju, need tuleb mõistlikult/oskuslikult õppetüki jooksul ära jaotada, loogiliselt järjestada.
Mõiste esitatakse seostena, st üks mõiste defineeritakse teise kaudu. Seoseid on kahte liiki (kind-of, part-of) – st üks mõiste on teise alamliik või teise osa (nt täisnurkne kolmnurk on osa nurkade liikidest; kinds-of on näiteks google kaardirakenduse osad satelliit, 3d jmt).
the-basic-strategies-for-designing-instruction
TELL – õpetajapoolsed selgitused, rääkimine tunnis üldisemalt
SHOW- õpetaja poolne demonstreerimine, esitlused, katsed, konkreetse näite või üksikjuhtumi toomine õppeprotsessi jms
DO-  õpilaste poolne teadmiste rakendamine üksikjuhtumi lahendamiseks
ASK – õpilaste poolne õppeprotsessi, õpiväljundite,-ülesannete, -teadmiste tagasisidestamine õpetajale
Nt Susani kohvik:
WHOLE TASK-  käibemaksu lisamine saiakese hinnale:
TELL – käibemaksu mõiste;
SHOW – pilt saiaksese hinnast, kus on näha käibemaks.
ASK- kas on õigesti arvutatud.
DO – arvutada üle käibemaks, kontrollida.
NB! Vaadata oma tööd üle kasutades allolevat tabelit.
emma-summer-school-m-laanpere-o-firssova-elaborating-your-mooc-approach-pedagogical-design-considerations-9-638
Järjekord ei pea olema sama, ka do võib olla esmane. Oluline on loogiline järjestus. Seda tabelit tuleb kasutada oma õppetüki disainimise juures.
M.Laanpere kõige lähem näide Merrillile on lehel aku.opetaja.ee

 Oluline õppedisaini juures on see, et me suudame neile ära õpetada materjali nii, et õpilane suudab rakendada selle täiesti uues elulises situatsioonis.
Selle loengu puhul oli raske läbinärida sellest komponentide analüüsi tabelist. Muu materjal oli enam-vähem loogiline ja sellest sain aru, komponentide analüüsi tabel tahab veel süvenemist saada.

2.loeng -Probleemipüstitus ja õpitegevused

2. õppedisaini aluste loengu slaidid

Merrill toob välja 5 õpetamise põhiprintsiipi:

  1. Kõige olulisem on probleemi või ülesande kesksus, mida on vaja lahendada. Hästi kavandatud õpe on üles ehitatud ülesande püstitamisele. Seni on tüüpiline teemade püstitamine. Õppedisainis on  need ülesanded esmajärgulised, mida õpilane peab tegema. Nt susani kohviku näide, raamatupidamine arvutisse, excelisse, mille lahendamine toimub kursuse lõpus ja oskama saadud teadmisi edaspidi rakendama ükskõik mis iganes elulisel juhtumil.
  2. Aktiveerimine: akt õpilaste tähelepanu, varasemad teadmised, tuuakse näiteid, võrreldakse.
  3. Demonstreerimine: õpetaja näitab, kuidas asja tehakse.
  4. Teadmiste rakendamine: pole kasu, kui ei rakenda. Iseseisvalt, lihtsamate ülsannete peal.
  5. Lõimimine:

Vt näidet slaidilt (näide õpiobjekt tabelarvutusest).

  • Eeldus: tabeli kasutamine, sihtrühm + õpieesmärk
  • Probleem: koostada tädi s. müügaruanne
  • Ülesannete jada: kergemast raskemani
  • Komponentide analüüs: näiteks: 1. ülesanne, kus tuli sisestada nootide sagedus, on tarvis järgmisi oskusi: arvude ja teksti sisestamine tabelisse – mis on veerg, rida, lahter
  • Õpetamise strateegia:
  • õppematerjali  kujundus
  • õppematerjali tootmine

Õpiväljundid:

Õpiväljundite verbid Bloomi taksonoomia järgi, vältida sõna “oskab”.

700px-blooms_rose-svg

cognitive-process-table

Operatsioon on ühe hiireklõpsu sarnane. Tööjuhend on fikseritud funktsiooni tasandil. Funktsioonid jagunevad tegumiteks. Tegumeid kirjeldavad operatsioonid.
Minu õppetükki õpiväljundid:

Siin on minu õppetüki  sõnastatud õpiväljundid. Õppetüki teema: Elu koolis

  • Õpilane loob seoseid 1980. aastate sündmuste vahel ja toob näiteid;
  • Õpilane kujundab temaatilist veebipõhist pildikollaaži;
  • Õpilane süstematiseerib internetiallikatest leitud informatsiooni;
  • Õpilane leiab internetiallikast vajalikku teemakohast infot;
  • Õpilane koostab intervjuu küsimusi;
  • Õpilane küsitleb inimesi nende kogemuse kohta 1980-aastate koolis;
  • Õpilane üldistab intervjuude kaudu saadud informatsiooni;
  • Õpilane produtseerib lühikese videouudise;

Selle loengu materjalide põhjal kõige enam mind kõnetas Merrili “kivike tiigis” õppedisaini mudel, mis on tihedalt läbipõimunud Bloomi taksonoomia väljundverbidega. Minu jaoks need kaks asja pöörasid peapeale kogu minu senise ettekujutuse õpetamisest. Minu jaoks kogu kursuse jooksul kõige raskemaks osutus kõigest sellest tervikuna arusaamine ning ma pole sugugi kindel, et olen sellest asjast ikkagi õieti arusaanud. Ma täiesti saan aru, kuidas see võib toimuda mõne teise aine õpetamisel nt: matemaatika või ajalugu, kuid olles keeleõpetaja, mul on raske kujutada ette kuidas ma peaksin nt Merrili mudeli järgi õpetama vene keelt emakeelena rääkivatele lastele eesti mitmuse osastava käände moodustamist. Hetkel see lihtsalt pähe ei mahu ja vajab natuke seedimist.

1.loeng – Sissejuhatus õppedisaini alustesse

1. õppedisaini aluste loengu slaidid 

Mõiste selgitused:

  • õpi- = õppimine (õpidisain, õpikeskkond, õpivõrgustik)
  • õppe- = õpetamine (õppekava)
  • disain – kujundamine, kujustus
  1. Õppedisaini mõiste

õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine õppimise tulemuslikuse tõhustamiseks. See ei ole graafiline disain ega ka  tootedisain, kus oluline on mugavus, odavus peale visuaalse külje.

Õppedisain asendab mõistet didaktika (didaktika ega pedagoogika mõistet läänemaailm ei tunne).Õppedisain on HT põhiline alamvaldkond (k.a. näit eksamite loomine, juurutamine).

Õppimine võib toimuda ilma õpetamiseta. Õpetamine ilma õppimiseta mitte.

Ka lendamise õpetamiseks tuleb enne kavandada simulaator, millega tegeleb õppedisainer.

2. Õpisüsteemid 

ILEinteractive learning environments, näiteks:

ITSintelligent tutoring system arvestab õpilaste  erinevusi, suunab neid eri radadele

 CBIcomputer based instruction –puhul pidid kõik õpilased jõudma samade tulemusteni.

PSS – perfomance support system – parem õppimine toimub tööga samal ajal, töö vallandab mikroõppe, see süsteem aitab õppida töötamisel (webPSS on veebipõhine). Õppedisainerid tegelevad selliste süsteemide juurutamisega, uurivad, kaardistavad, otsivad materjale.

e-õpe 2.0

CSCL – computer supported collaborative learning -tekkinud reaktsioonina CBI tegevusele. Õppematerjale pole tarvis, need on internetis olemas. Kõige paremad materjalid teeb õpilane ise õppimise käigus, kuidas õpilast toetada nende materjalide tegemisel.

3. Õppesüsteemide struktuur

  1. CSI puhul lineaarne mudel. ei arvesta õppija individuaalsusega, eelteadmistega, huvidega. Näiteks Keeleklikk
  2. mittelineaarne-hargnev – paindlikum, arvestab erineva teadmiste tasemega õppijatega. näit Timemesh, Livemocha
  3. laadaplats – ideed ei ole ette antud, kuidas kasutaja liigub, otsustab õppija ise. keeruline.

Inimesed õpivad, nagu loomad (Skinner) – näitad ette, teeb järgi, saab hinnangu (nagu enamus õpiäppe) – “piits-präänik” meetod.

ADDIE mudeli koopia edidaktikumis. ADDIE tuleneb üldisest õppemudelist. Tüüpiline.

addie

ASSURE mudel- Õppedisain lähtub sellest, mida peavad õpilased oskama kursuse lõpuks, ehk õpiväljunditest. St esmalt luuakse nn lõputest, millele järgnevd muud õppematerjalid.

assure20model

Form. hindamine: muuta paremaks, probleemide väljatoomine, ettepanekud nende likvideerimiseks.

3C mudel: ⅓ materjalide loomine, ⅓ teema uurimine, ⅓ …………..

oppedisaini-alused-2013-1-sissejuhatus-29-638

4C mudel: parim hetkel, mis saadaval ÕS teemal.

4cidmodel

Meie õppedisaini kursuse aluseks on Merrilli mudel. 

  • whole task = tädi  Susani kohviku raamatupidamine
  • jada =sisestamine – kujundamine – valemid (järkjärgult keerulisemaks)
  • strateegia = kuidas ma selle korraldan, paaris-üksi, kodus-klassis?
Lõpetuseks, mind see loeng kõnetas mitmest aspektist. Esiteks_ mõistega õppedisain kohtusin esimest korda, kuigi selle alaseid mõtteid oli peas juba varem ka olnud. Oli avastamisrõõmu kui nägin kui palju erinevaid mudeleid ja süsteeme on õppedisaini valdkonnas olemas. Nähes ADDIE ja Merrili kivike tiigis mudelit, mul tekkis ära tundmise rõõm, sest oma koolis kasutame väga palju lõimitud aine ja keeleõpet, eriti keelekümblusklassides, kus nn whole taski saavutatakse läbi mitme aine, minu jaoks ADDIE on see mida iga õpetaja teeb oma õppetööd kavandades, analüüsides, parandades ehk siis see on õpetaja töö lahutamatu osa.

 

 

 

Merrilli õppedisaini mudel

Merrilli õpetamise põhiprintsiibid:
Screenshot_4

Merrill’i mudel koosneb järk-järgult laienevatest ülesannete seeriast, millele paneb aluse terviklik probleem, mis on püstitatud autentsetes tingimustes.

Iga ülesanne koosneb kolmest osast:

  1. alusinfo tausta kujundamiseks;
  2. eesmärk, mis tuleb saavutada;
  3. lahendus, mis väljendub eesmärgi saavutamiseni viivas järjestatud tegevustes.

Kui probleem on määratud, jaotatakse see väiksemateks ülesanneteks, mida teostatakse erinevates olukordades, järgides põhimõttet lihtsamast – keerulisemale.

Õppimine on tõhusam, kui õpilane mõistab, et antud teadmisi on tal ka tulevikus vaja ja ta oskab neid reaalse eluga siduda. Õpitakse ülesannete lahendamise kaudu. Õppimine põhineb eelnevate teadmiste meeldetuletamisel ja rakendamisel.
Screenshot_1

Disaini mudel näeb välja  6 üksteisest lähtuva ringina, mis meenutab lainetust tiiki visatud kivi ümber, siit ka selle nimetus “Kivike tiigis” disaini mudel:

  • Probleem/kontekst (Whole Task): eluline/kontekstauliseeritud probleemipüstitus
  • Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada
  • Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid (NB! Minu joonisel on  p.2 ja p.3 ühel real vaid radiaaldiagrammi piirangute tõttu, tegelikult peaks veel üks ringike seal olema)
  • Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted
  • Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus
  • Teostamine(Production)

Merrill’i järgi on neli põhilist viisi õpiväljundite saavutamiseks:

  1. Selgitamine – esitlus, tutvustus;
  2. Näitlikustamine – demonstreerimine, visualiseerimine;
  3. Refleksioon – meenutamine, analüüs, küsimuste esitamine;
  4. Teostamine – saadud teadmiste, oskuste, vilumuste rakendamine;

Disaini osas õpistrateegia ja õppesisu kujundatakse järkjärguliselt õpiobjektiks.

Kuidas võiks Merrili mudel ühes tunnis toimida?

Õpilastele tunnis tutvustatakse probleemülesannet (Nt. Kirjutada enda elulugu), seejärel tunni jooksul õpetaja annab õpilastele vajalikud oskused, vilumused, mallid,  skeemid  ( Nt. konkreetne sõnavara, lausemallid) probleemülesande lahendamiseks. Õpilased proovivad probleemülesannet lahendada. Järgmisena neile antakse ülesanne, kus nad saavad juba olemasolevaid oskusi, vilumusi jms kasutada, (nt:Etteantud näidise või tugipunktide järgi oma eluloo kirjutamine) vajadusel õpetaja juhendab ja õpetab uusi meetodeit konkreetse ülesande lahendamiseks. Viimane probleem on ka kõige keerulisem probleem (nt. enda eluloo kirjutamine), mida õpilane peab iseseisvalt lahendama, ilma õpetaja poolse abita. Tunni lõpus võetakse kogu protsess kokku(nt:meenutades milliseid vahendeid, oskusi ja vilumusi, milliseid meetodeid ja samme on tunnis vaadeldud, selleks et õpilane suudaks iseseisvalt oma eluloo kirjutada.)

Kui õpilane on toime tulnud probleemülesande lahendamisega, saab ta lahendamiseks uued elulised ülesanded, kus ta saab taaskord oma õpitud teadmisi rakendada.

Screenshot_2

Merrilli ideede järgi õpetades on vaja õpetajal  teha väga palju tööd, et välja töötada kõik vajalikud ülesannete jadad, mille lahendamine toetaks probleemülesande käigus püstitatud õpitväljundite saavutamist. Lisaks tuleks valida sobiv õpikeskkond.

Kasutatud kirjandus:

Merrill, D. 2002. A Pebble-in-the-Pond Model  For Instructional Design http://www.ispi.org/archives/resources/Vol41_07_41.pdf
Merrill, D. 2007. A Task-Centered Instructional Strategyhttp://mdavidmerrill.com/Papers/Task_Centered_Strategy_published.pdf