Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

I Ülesanne: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Loengumaterjalide põhjal:

1. Lugege läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” ja tutvuge lugemismaterjalis viidatud linkidega. Valiku repositooriume leiate ka esitlusest “Õpiobjektid ja repositooriumid“.

Õpiobjekti mõiste – läbi ajalugu on õpiobjekti mõiste definitsioon pisut muutunud

• “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (L’Allier, 1997).
• “mistahes digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses” (IEEE, 2002).
• “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Wiley, 2000).

Nendest mõistetest ma pigem oleksin nõus Wiley definitsiooniga, kuid mitte täielikult. Minu arvates õpiobjektil peaks siiski olema mingi kindel struktuur, eesmärgid, õpitegevused, hindamise võimalus. Kas võib õpiobjektiks hinnata eraldiseisvat videolõiku Youtubist, mida õpetaja tunnis kasutab? Ma arvan, et mitte, pigem on see õpiobjekti osa. Seega mina defineeriks õpiobjekti enda jaoks järgmiselt:

Digitaalne materjal, mis on suunatud konkreetsete teadmiste omandamise toetamiseks ning on struktureeritud  vastavalt õpieesmärkidele ja -tulemustele ning sisaldab õpitegevust ja hindamist.

Õpiobjektide standard SCORM oli loodud selliste väljakutsete lahendamiseks nagu seda on koostalitusvõime, korduvkasutus, vastupidavus (SCROM-ADL net)

Õpiobjektide 6 tunnusjoont SCROM standardi järgi:

• Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus kasutada õpiobjekti erinevatel tarkvaraplatvormidel (erinevate operatsioonisüsteemidega?)
• Korduvkasutus (reusability): õpiobjekti kasutusvõimalus LMS’ide ja repositooriumide jms kaudu.
• Käideldavus (accessibility): ligipääs õpiobjektile  eemal asuvast kohast ning kättesaadavust erinevatest kohtadest.
• Kohandatavus (adaptability):  õpiobjekti kohandamine vastavalt  õppija või organisatsiooni vajadustele
• Kokkuhoid (affordability):  tootlikuse ja tõhususe parendamine vähendamate õppematerjali edastamise aega ja maksumust.
• Vastupidavus (durability):  õpiobjekti jätkusuutlikus pidevalt uuenevates tehnoloogilistes oludes..

Õpiobjekti mõiste ingliskeelsed sünonüümid , mida tõi välja Saum (2007) : educational objects, media objects, knowledge objects, rapid learning objects, reusable learning objects, shareable courseware objects, shareable content objects, units of learning, e‐learning objects, instructional objects, intelligent objects, data objects.

Õpiobjekti mõiste eestikeelsed sünonüümid: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjektide levitamise vahendid

Repositooriumid – on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumid võimaldavad enamasti seada piiranguid õpiobjektide kättesaadavusele. Repositooriumid võimaldavad ülevaate saamist  õppematerjalide kasutamise kohta.

Referatooriumid – on üks repositooriumide alamliik. Referatooriumide andmebaasis hoitakse õpiobjektide metaandmeid.

Eestikeelsete digitaalsete õppematerjalide kogud

• Koolielu (http://www.koolielu.ee)
• HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium (http://www.e-ope.ee/repositoorium/)
• Tartu Ülikooli repositoorium (http://dspace.utlib.ee/)
• Miksike (http://www.miksike.ee)
• LeMill (http://lemill.net)

Tuntuimad ülemaailmsed repositooriumid ja referatooriumid

• MERLOT II (http://www.merlot.org)
• OER Commons (http://www.oercommons.org)
• Learning Resource Exchange (http://lreforschools.eun.org)
• OpenStax CNX (http://cnx.org)
• Curriki (http://www.curriki.org)
• Khan Academy (http://www.khanacademy.org)

EdReNe projekti raames koostatud aruanne State of the art II: Educational Repositories in Europe (PDF) annab ülevaadet erinevates Euroopa riikides olemasolevate õpiobjektide repositooriumidest.

GLOBE (http://www.globe-info.org) otsingumootor võimaldab otsida vajalikku õpiobjekti mitmest repositooriumist korraga.

Õppematerjalide metaandmed

Metaandmed võimaldavad õppematerjale repositoorimides  paremini leida ning sirvida Metaandmed annavad võimaluse sorteerida õpiobjekte näiteks materjali pealkirja, autori, avaldamise aja, keele jne järgi.

Dublin Core – esimene laiemalt levinud digitaalsete metaandmete spetsifikatsioon.

2002.aastal avaldati õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata(IEEE LOM). Kasutades LOM standardit võib  õppematerjali kirjeldada 58 elemendi järgi , need elemendid moodustavad omakorda 9 kategooriat.

Learning Resource Exchange Metadata Application Profile, – IEEE LOM rakendusprofiil Euroopa üldhariduslike koolide õppematerjalide kirjeldamiseks. Viimane versioon  v4.7 on pärit 2011. aasta oktoobrist. Eestis tegeldakse IEEE LOM rakendusprofiili EstCORE loomisega. Avalik teave selle kohta puudub.

LRMI (Learning Resource Metadata Initiative)  – uus metaandemete spetsifikatsioon, pärit 2011.aastast. Viimane versioon  on pärit 2014 oktoobrist ning selle arendamisega tegeleb Dublin Core. LRMI puhul on  metaandmed õppematerjali küljes ning otsingumootoritel on võimalus neid ära kasutada.

Repositooriumidevahelist andmevahetust võimaldavate spetsifikatsioonide näited. :

• Simple Query Interface (SQI) annab võimaluse teostada päringuit teistesse repositooriumidesse.
• Open Archives Initiative Protocol for Metadata Harvesting (OAI-PMH) repositooriumid saavad oma metaandmeid  jagade teiste repositooriumidega.

(Märkmed: H.Põldoja loengu materjalide põhjal, 2015)

2. Valige üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvuge selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega teie õpetatavas või teid huvitavas aines.

Eesti keelsetes repositooriumidest valisin tutvumiseks Hitsa Innovatsioonikeskuse repositooritumi ning ingliskeelsetest allikatest valisin tutvumiseks MERLOT II repositooriumi.

Hitsa Innovatsioonikeskuse repositoorium

Repositooriumi veeb on e-Õppe portaali (http://www.e-ope.ee) osa ning analoogne Taotlusteveebiga (http://www.e-ope.ee/applications). E-õppe materjalide üleslaadimiseks peab olema ID kaardiga sisse logitud. Repositooriumisse laetud materjalid on varustatud metaandmetega ning kõik soovijad saavad materjale nii otsida kui alla laadida. Nendeks tegevusteks sisse logimine vajalik ei ole.

Repositoorium võimaldab:

• Sisestada e-kursuste materjale
• Sisestada digitaalseid õpiobjekte
• Sirvida üles laetud materjale
• Otsida materjale
• Muuta oma üles laetud materjale

Õppematerjali otsimiseks on võimalik kasutada kaht tüüpi otsingut: materjali metaandmete alusel või sõnapilvest.
Iga materjali saab hinnata, kommenteerida ning märkida selle kasutamist.

Hitsa Innovatsioonikeskuse repositooriumil on olemas väga kergesti loetavad ja arusaadavad kasutamisjuhendid, mida leiab siit.

Õppematerjalide ostimiseks on olemas eraldi otsinguvorm, milles saab õpiobejkti otsingut teostada järgmiste kategooriate alusel:

• Kool
• Sissekande autor/kaasautorid
• Sissekande tüüp
• Õppematerjali/õpiobjekti tüüp
• Õppematerjali/õpiobjekti ulatus
• Õppekava
• Raskusaste
• Õpetamise keel
• Märksõnad
• Litsentsi tingimused
• Vaba tekst

Otsingu tulemusena kuvatakse filtreeritud kujul sama tabel, mis on ka menüüs Repositoorium

Katsetasin teostada otsingut üldharidusliku kooli selliste õppeainete kohta nagu: loodusõpetus, eesti keel, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus. Otsingu tulemusi kahjuks ei andnud. Vaatasin läbi otsingu võimalusi lähemalt. Tundub et HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorimis on pigem kutsekoolide, ülikoolide ning muude asutuste õppematerjale. Üldharidusliku kooli marejale leiab, kui hakkad otsima konkreetse kooli või teema alt, mis on õpetaja jaoks ehk natuke tülikas, oleks palju mugavam, kui saaks õpiobjekte süstematiseerida ka üldharidusliku kooli õppeaineti.

MERLOT II repositoorium

Varem pole mul MERLOGA  kokkupuuteid olnud, seega tuli mul teha kasutajakonto, peale kasutajakonto tegemise asusin uurima. Esimene asi, mis mu pilku püüdis oli see, et peale materjalide hoiustamist on seal võimalus ka kohe materjale luua: on võimalik luua üksikut veebilehte või allstruktuuriga veebilehte, samuti on võimalus luua materjalide kollektsioone. Platvorm iseenesest toetab ka kasutajate omavahelist suhtlust kas foorumi või konverentsi ja erinevate huvigruppide kaudu.

E-õppe seisukohalt on oluline ka see, et on olemas võimalus luua e-portfoolio. Mis teeb platvormi väga mugavaks vahendiks, mis ühendab endas nii materjalide repositooriumi, osaliselt PLE’d, materjalide koostamise ja avaldamise vahendit.

Repositooriumist rääkides on selles üle 40000 materjali, mis on jaotatud 19 erikategooriasse.

Õpiülesanded (Learning Exercises)
Nendeks on projektid, tööd või tegevused, mis võivad olla kursuse osaks. Õpiülesanded on lingitud õppematerjaliga MERLO’s ning see võib olla nii üksik materjal, kui ka mitu materjali, kus on ka teisi õpiülesandeid.Õpiülesannete kirjelduses autor peab ära märkima tegevuseliigi (töö klassis, koduülesanne, individuaalne ülesanne, rühmatöö jne), samuti ka aja, mis kulub ülesande täitmiseks. Aurotil on võimalik ära märkida ka õpieesmärgid konkreetsele ülesandele.

Kommentaarid on moodulit kasutanud või seda ülevaatanud inimeste mõtted. Kõik avaldatud kommentaarid, kohe pääsevad ka arutlusele online, andes võimaluse teistele MERLOT kasutajatele kommenteerida kommentaari. Kasutajatel on võimalus hinnata õppematerjale skaalal 1-5,  tõhustades materjali tagasisidet teiste kasutajate jaoks.

Materjalide liigid:

MERLOT toetab 20 erinevat õppematerjalide liiki.

1. Animatsioon:  Kasutajatel on võimalus vaadata dünaamilist ning visuaalset esitlust kontseptist,  mudelist, protsessist jms. Kasutajatel on võimalus jälgida  ja kontrollida  materjali raames, kuid neil puudub võimalus määrata või mõjutada materjali algtingimusi  ning õpitulemuste tingimusi.
2. Hindamise vahend: On loodud õpitegevuste õpitulemuste hindamiseks.
3. Ülesanne: On mõeldud õppurile täitmiseks, võivad olla seotud  õpiobjektiga MERLOT’s.
4. Case Study: Illustreerib kontsepti  või probleemi kasutades näiteid, mida võib ka süviti uurida.
5. Kollektsioon Õppematerjalide kollektsioon nagu nt. veebilehed või ainealased rakendused.
6. Arendaja tööriist tööriist veebilehtede, õpiobjektide jms loomiseks ja arendamiseks.
7. Drill  ja Praktika:  Suunab õppurit pidevalt vastama küsimustele, mis on mitmeti esitatud; drillimine ja õppimine toimub iseseisvalt, eesmärgiga arendada õppuri enda teadmisi ja näidata oma oskusi.
8. ePortfolio: kasutaja poolt koostatav ja hallatav e-materjalide kogum. Materjalideks võivad olla tekstid, e-failid, pildid, blogipostitused, lingid. E-portfooliod Merlos teenivad kaht eesmärki esiteks platvorm, mille eesmärgiks on näidata õppuri võimeid, teiseks eneseväljenduskoha eesmärki. Samas e.portfooliot saab vaadelda ka õpitoimikuna,mis demonstreerib õppuri saavutusi.
9. Õpiobjektide repositoorium : Vähemalt 100 veebiallika põhine otsinguga andmebaas, mis on internetis kättesaadav ning mille otsingutulemused kuvatakse küsitud minimaalsete metaadmete järjekorra põhjal. Veebilehte lingikoguga ei peeta õpiobjektide repositooriumiks.
10. Online-kursus: Materjal mis on loodud kasutamiseks just online-kursusena.
11. Online kursuse moodul: Moodulite jada kasutamiseks kursuse raames.
12. Avatud ajakiri- artikkel: Ajakiri või ajakirja artikkel, mida saab Merlot’sse lisada.
13. Avatud õpik : Avatud kasutuslitsentsiga õpik, mis on autorite poolt veebis jagatav. See tähendab et õppurid võivad õpikuid tasuta lugeda, alla laadida, välja printida.
14. Esitlus: Loengus, tundides kasutatav tugimaterjal. Loengute märkmed, audio- ja visuaalsed materjalid , esitlusgraafika nt: PowerPoindi esitlused.
15. Quiz/Test: Vahendid, mis teenivad teadmiste testimise eesmärki.
16. Refereeritav materjal: Materjal ilma juhenditeta, eesmärkideta, sarnaneb raamatukogus leitava refereeritava alaga. (viited veebilehtedele, tekstidele, olulisele infole jms).
17. Simulatsioon: Kujuteldav kogemus, kus õppurite tegevused mõjutavad nende tulemusi. Kasutajad ise lähtestavad algtingimusi, mille alusel genereeritakse tulemusi, mis on igakord erinevad ja muutuvad.
18. Sots.meedia vahend: Leht, mis annab kasutajale võimaluse suhelda teistega, luua lemmikute kogusid, jagada märkmeid ning saada kontakti teiste inimestega.
19. Juhendid: Kasutajad liiguvad mööda e-õpikut, selleks et saavutada kindlad õpieesmärgid, mõjutamaks konkreetseid oskusi või kontsepte ning mis on loogilises järjestuses, et seda oleks võimalik integreerida, esitleda,  praktiseerida ja testida.
20. Töötoad ja koolitusmaterjal: Materjalid, mis on paremini kasutatavad töötubade või eesmärgipärases juhendatavas õppetöös.

Toetatavad tehnilised formaadid:

MERLOT materale võib kategoriseerida 20 tehnilise formaadi järgi:

ActiveX	Flash	QuickTime
Authorware File	HTML/Text	SCORM
Audio	Image	Shockwave
CD-ROM	Java Applet	Video
Common Cartridge	Javascript	VRML
Director File	PDF	Wiki
Executable Program	Podcast

Enda kogemuse põhjal:

Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektidega?

Viimaste aastate jooksul otsides tundide läbiviimiseks materjale olen leidnud üsna mitu erinevat õpiobjekti, enamasti eesti keele õpetamiseks, aga ka nt: inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse , loodusõpetuse ning ajalooõpetamise jaoks. Kindlasti olemasolevad õpiobjektid on väga suureks abimeheks õpetajale, kes tunniks valmistudes saab sealt ideid, ja konkreetseid ülesandeid, mida klassis teha, pakkudes oma õpilastele huvitavat ja uudset kogemust.

Siin on mõned näited õpiobjektidest, mida olen viimasel ajal  enda jaoks leidnud:

• Looduspilt.ee (http://www.looduspilt.ee/loodusope/)
• Meediaõpetus (http://meedia.pbworks.com/w/page/36164500/Eess%C3%B5na)
• Ühiskonnaõpetuse ülesanded 9.klassile – https://www.oesel.ee/yhiskonnaopetus/
• Bioloogia ja loodusõpetus: animeeritud protsessid http://www.johnkyrk.com/;
•  http://www.biodigi.edu.ee/;
• Inimeseõpetus:Esmaabi leht, enesekontrolli ülesannetega  http://tthkkesmaabi.weebly.com/index.html
• Meedia ja mõjutamine http://e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meedia_moju/vitlus.html

Milliseid teiste poolt koostatud õppematerjale te kõige enam kasutate oma õpetamise või õppimise toetamiseks?

Olen kasutanud teiste õpetajate ja õppejõudude poolt koostatud materjale ning e-kursuseid just gümnaasiumiastme valikainete õpetamisel nt. M.Laanpere e-õpikut ja e-kursust Arvuti kasutamine uurimistöös, olen ka meediaõpetuse puhul kasutanud valmis e-kursust. Tihti tundideks ettevalmistamisel olen otsinud esitlusmaterjale, töölehti ja lisalugemist. (SlideBoom.com, SlideShare.com võimaldavad valminud esitluste otsingut võtmesõnade alusel; Scribd.com – võimaldab töölehtede ja dokumentide otsingut üles laetud dokumentide hulgast, mõnikord olen kasutanud ka keskkonna annaabi.ee teenuseid vajalikku materjali otsingul). Interaktiivsete õppematerjalide puhul olen LearningAppsi keskkonna tuline fänn, see keskkond pakub võimalust sirvida ka teiste õpetajate poolt valmistatud ülesandeid, mida olen ka mõnikord  kasutanud. Leitud materjalidest olen saanud ideid ja näpunäiteid, päris üks ühele esitlusi ja töölehti pole siiski oma töös kasutanud, pigem migit elementi või osa. Eesti keele tasemetööks või eskamiks ettevalmistamisel olen kasutanud Innove eksamite ja tasemetööde materjale nii paberkandjal kui ka www.eis.ekk.edu.ee keskkonnas. Olles eesti keele õpetaja ka hilise keelekümbluse klassis, kasutan keelekümbluskeskuse poolt avaldatud töölehti keelekümblejatele siit: http://kke.innove.ee/oppevara.

Meie koolis toimub keelekümblusõpetajate vahel tihe koostöö ning me oleme harjunud omakeskis jagama materjale.

Milliseid vahendeid te kasutate veebist leitud õppematerjalide haldamiseks (Delicious, Pocket, Evernote, vms)?

Hetkel kasutan ise Evernote’i, mille avastasin alles sel sügisel. Praegu olen sellega rahul, eks näis mis hiljem hakkab saama. Mulle meeldib see, et mul on võimalus oma märkmed süstematiseerida erinevatesse kaustadesse. Nt. magistriõpingute jaoks eraldi kaust, kus on märkmed iga õppeaine kohta, märkmesse kirjutan konspekte ja märkmeid loengute ajal; on olemas eraldi kaust haridustehnoloogiliste ressursside jaoks, milles märkmed iga õppeaine kohta eraldi, eraldi kaust huvitavate metoodiliste artiklite ja Appli jaoks.

Kas ja kuidas jagate leitud häid materjale kolleegidega?

Mul on mitu võimalust leitud materjalide jagamiseks kolleegidega, mida ma aktiivselt ka kasutan oma igapäeva töös:

• paberkandjal, jagan töölehti, mida olen ise teinud, selleks et oleks kergem koopiaid teha õpilastele, hoiab aja kokku väljaprintimise pealt;
• meie kooli ftp’l olevate õppematerjalide ja haridustehnoloogi  kaustade kaudu;
•  veebi kaudu, avaldades linke leitud materjalidele;
• tutvustades leitud materjale ja nendega seotud kasutuskogemusi ainesektsiooni koosolekutel, konverentsidel õpetajalt-õpetajale ning töötubades.
• oma lahtiste tundide materjale, või eriti õnnestunud tundide materjale ka avaldan veebis (nt:http://maiaportfoolio.page.tl/Lahtised-tunnid.htm).

Mis takistab õpetajaid oma materjale laiemalt jagamast?

Tihti suhtleme oma õpetajatega sel teemal vahetundides ning lähtuvalt nendest vestlustest põhjusi on mitmeid:

• “Need on MINU materjalid, miks ma peaksin oma tööd kellegagi jagama, TEHKU enda materjale, talle selle eest palka makstakse”
• “Ei tea, kas minu materjalid on ikka nii head ja eeskujulikud, et neid avaldada?”
• “Ei oska korrektselt viidata materjalide valmistamisel kasutatud allikatele”
•  ei ole aega tegeleda materjalide avaldamisega veebis, kuigi jõutakse jagada paberil.

Kindlasti pole need põhjused ainuõiged, neid on kindlasti palju rohkem, kuid need on need, mis on mulle kõrva ja silma jäänud.

Kuidas saaks õpetajaid motiveerida oma materjale avaldama?

Veel mitu aastat tagasi materjalide avaldamine ajakirjades, veebis jms oli üheks nõudeks õpetaja atesteerimisel ametijärgu tõstmiseks, siis ambitsioonikamad õpetajad üritasid kogu jõust seda teha, vastavalt oma võimalustele ja oskustele. Nüüd atesteerimist nagu sellist enam pole. Otsest kohustust materjale jagada ei ole ning vähesed õpetajad tunnevad selle järgi vajadust. Kuna õpetaja amet meie riigis tänapäeval on väga sisutihe ja ülesannete rohke, üritatakse liigsetest ülesannetest vabaneda.  Loogika on selline õpetaja teeb tööd ja näeb vaeva materjali ettevalmistamise, kujundamise, koostamise ja avaldamisega, kulutab oma vaba aega pere arvelt, reiside arvelt, kultuurielu arvelt jms ning tulemusena, mingit kasu ta sellest ei saa. Samas nende materjalide autoritele, mis valmivad projektide raames, makstakse raha. Ma arvan, et siin peab muutuma arusaam materjalide avaldamise kohta nii riigis, kui ka asutuste siseselt, kui ka õpetajatel endil.

Kuidas saaks motiveerida?

• kohustus avaldada aastas mingi hulga  enda poolt  koostatud materjalidest;
• rahaline motivatsioon materjalide avaldamise eest;
• või motivatsioon vabade tööpäevade andmisega;
• õpetajate atesteeerimise tagasitoomine.

 

Kasutatud materjalid:

1. Loengumaterjal https://oppematerjalid.wordpress.com/
2. Hitsa Innovatsioonikeskuse repositooriumi juhendid http://www.e-ope.ee/repositoorium/juhendid
3. SCROM ADL Net
4. Scrom beginner tutorial, P.Solanski, 2014